22. novembril Viljandi Jazziklubis esinenud Ruslan ja sõbrad tõi Liverpooli pubisse ukraina rahvaviiside mõjutustega jazzi, mis sundis kaasa laulma ja tantsima.
22. novembri jazzklubi õhtul sai kuulda tavapärase jazzi asemel hoopis tuliseid Ukraina rahvaviise, sest Viljandi Liverpooli pubi lavale astus kollektiiv Ruslan ja sõbrad.
Kontserdimuljeid vahendab Garrett Kuut Jazzkaare veebitoimetusest.
“Enne tänast mängu oleme me ainult neljal korral üles astunud. Koos oleme mänginud alates sügisest ning pooled ettekandmisele tulevad lood on esmaesitlused”, sõnas Kulno Malva, kes sel õhtul mängis akordioni ning torupilli.
Avalöök oli hea, kuid puudust oli tunda trummikomplektist, mille olemasolul oleks sissejuhatus olnud palju võimsam ning efektsem. Rütmilise poole eest vastutas Silver Sepp, kes aeg-ajalt vahetas oma rütmipillid saksofoni vastu. Kulno Malva mängitud akordioniakordid kõlasid süngelt. See andis lugudele erilise värvingu.
Õhtu kõige säravam täht, Ruslan Trochynskyi, mängis trombooni, laulis ning ühes loos kasutas eriefektide tekitamiseks vana vikatit. Teritamist imiteerivate liigutustega tõi ta kuuldavale läbilõikavad helid, mis panid isegi järjekorras seisnud inimesed lava poole vaatama.
Neljanda liikmena oli laval Sandra Sillamaa, kes õhtu jooksul sai peale torupilli proovida ka flöödimängu. Teise loona esitatud Sandra ning Kulno torupilliduett suubus huvitavaks, rütmilise meloodiaga muusikapalaks. Jälgides kontserti kõige kaugemast nurgast, hakkas häirima üldine helitugevus, mis ei kostunud piisavalt tagumistesse ridadesse. Kuigi muusikaelamusele ei tulnud see kasuks, soodustas helimehe tagasihoidlikkus kaaslastega jutu vestmist.
Pärast lühikest pausi naases Ruslan lavale, tänades publikut eesti keeles ning alustades järjekordsete tormiliste lugudega. Ruslani energiline lavalolek sütitas rahvast niivõrd, et paljud leidsid kiiresti tee tantsupõrandale. Ruslani pühendumust võisid tajuda kõik kohalviibijad ning lavasarmi tõestuseks oli hetk, mil peaaegu terve pubi laulis ansambliga kaasa. Vokaaliga oli ta hästi tabanud ukraina rahvamuusika olemuse, kuid kohati jäi lauluhääles puudu teravusest ning võimsusest. Selle korvas ta aga oma suurepärase tantsuoskusega, mida ta meeleldi demonstreeris.
Üllatavalt naases kollektiiv ka pärast teist pausi ning seekord oli kaasa kutsutud Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Silver Ulvik, kes võttis enda peale rütmiosa, kuna Silver Sepp otsustas viimased lood saksofoniga mängida. Ainult mõned minutid jõudsid mööduda, kui saabusid Sulev Salm ja Margus Põldsepp, kes ilma pikema jututa lavale astusid.
“Esinemine oli Ruslani mõte, kuna me mängime sellises koosseisus ka mujal. Mõtlesime, miks mitte aidata vana sõpra”, sõnas Sulev Salm.
Üheskoos mängiti eesti rahvamuusika klassikat nagu “Haanja miis” ja “Viljandi paadimees” ning kuulda võis ka Haydamaky lugusid, kuna Ruslan Trochynskyi osaleb ka selles kollektiivis. Lisaks tromboonile mängib ta Haydamakys veel trembitat (pikk pasun). Seekord oli ka publik tõeliselt hoos ning nii mõnigi kord tunnistas publik vaatepilti, mil mõni tantsuhoos piduline oma järjega laua peale sattus.
Tormiline õhtu oli täis erinevate maade rahvamuusikat, mis oli igati toredaks ja oodatud vahelduseks harjumuspärasele jazzmuusikale.