Vokaalsed rõõmufilosoofid Estonian Voices & Take 6

08. detsember 2016
Tuuli Velling, Minna Sild ja Marje Ingel

Tänavuse Jõulujazzi peaesineja Take 6 tõi koos hinnatud kodumaise vokaalansambliga Estonian Voices kontserdisaali pilgeni ootusrikast publikut täis. Kümne Grammy ja paljude teiste mainekate muusikaauhindadega pärjatud Take 6 võlus kuulajaid oma vastupandamatu lavasarmi ning energiast pakatava esinemisvabadusega, samas kui Estonian Voicesi esinemine läks publikule hinge sisemise pingestatuse ja põhjamaise sügavusega. Suur rõõm oli näha, kuidas muusikas võivad ühtviisi võimsalt mõjuda nii peenetundeline kooskõla kui ka ülevoolav rütmikas helitulv. Estonian Voices ja Take 6 olid sel detsembriõhtul väärilised lavapartnerid!

 

Publiku muljeid küsisid veebireporterid Tuuli Velling, Minna Sild ja Marje Ingel.

 

Ats (22), muusikatudeng: „Estonian Voices sööbis kõige eredamalt mällu, sest Take 6-i olen varem ka näinud, aga Estonian Voicesi sel moel mitte. See, mis nad laval tegid, oli täiesti j õ h k e r! Take 6-i esinemisest jäi kõige rohkem meelde nende esimene lugu, sest ma ei saanud sellest mitte midagi aru! See oli nagu tulistamine. Ehmatasin natuke ära. Mõtlesin, et nad tulevad lavale ja on Grammydega pärjatud virtuoosid – ja siis nad lihtsalt tulistavad! Aga nad on tõesti head. Nad suudavad teha vaikselt, rahulikult ja arusaadavalt ning võivad minna ka kõrgele ja ikkagi hoida oma latti üleval. Estonian Voicesilt ootasin Curly Stringsi lugu, see oli väga vägev!“

 

Angelina (41), kinnisvara valdkonnast: „Kontsert meeldis väga! Take 6-i polnud ma varem kuulnud. Mulle isiklikult meeldis Estonian Voices rohkem, kuigi Take 6 oli ka väga lahe.“

 

Lauri, ettevõtja: „Meil on ühine arusaam, Estonian Voices meeldis rohkem. Üht ja sama žanri oli ühtejärge liiga palju, midagi oleks võinud teistmoodi olla. Mõlemad ansamblid olid head, aga Estonian Voices pani meid käima. Ärkasime sellega ja uinusime pärast sama muusikaga, lihtsalt teised mehed tegid…“

 

Daniel (32), graafiline disainer: „Õhtust jäid kõige rohkem meelde seebimullid, päriselt! See oli väga hea lüke, väga hea touch!“

 

Inna (65), hea vanaema: „Kõige enam jääme kontserdist mäletama Take 6-i. Me ei olnud neid varem kuulnud.“
Lembit (67), ärivaldkonnast: „…oleme siin Danske panga kutsetega.“
Inna: „Estonian Voicesit olime varem ka kuulanud. Elamused on head!“

 

Helena (29), tegevjuhataja: „Kontsert meeldis väga! Käisin ka eile Tartus, mõlema bändi pärast, aga eelkõige Estonian Voicesi pärast. Olen täielik fänn, pereliige! Tänasest õhtust jääb meelde elav emotsioon ja veidi ameerikalik üleolevus. Mulle meeldis väga, et oli palju jõululaule. Ja loomulikult meie oma armastatud Estonian Voices! See on lihtsalt super, mida nad teevad. Kõigile tervitused! Nad on nii toredad!“

 

Pärdid Kloogarannast (pensionärid): „Kontsert oli väga hea!“

Nais-Pärt: „Minu meelest olid meie omad siiski kõige paremad. Nende kava oli palju huvitavam. Aga Take 6-i bass oli meie bassist parem.“

 

Gerli (41), endine muusik rahvusooperist: „Kõige rohkem jäi meelde, kuidas nad laulavad, bassitämber ning kogu värvispekter ja -skaala, mida on hästi mõnus kuulata.“

 

Karl-Gustav (15), õpilane: „Eriti meeldis lõpulaul!“

 

Ivar (47), pangandusest: „Minule jäi meelde, et inimhääl on ikka väga võimas, nii piltlikult kui ka sisuliselt. Mõlemast kontserdipoolest tuli väga hea hoog. Estonian Voicesit olen varem kuulanud, neid tuleb Raadio Tallinnast päris palju, aga plaati mul ei ole. Take 6-i olen aeg-ajalt natuke kuulanud.“

 

Andrus (42), pangandusest: „Jazzkaar ronib igal aastal nagu trepiastmeid pidi sihikindlalt järjest ülespoole. Nii tore on kõrvalt vaadata, kuidas festival saab jõudu ja tõuseb uutesse kõrgustesse! Jälle üks vägev emotsioon!“

 

Anne & Risto: „Väga meeldis, see oli väga hea elamus. Olin hämmingus, mida inimhääled teha võivad. A cappella eripära ongi see, et nad on vokaalselt nii võimekad, et suudavad kogu orkestri häältega välja kanda. Kokkulaulmine oli super! Take 6-i ei ole me varem kuulnud aga Estonian Voicest küll. Piletid kingiti meile ja oleme väga rahul, et siia sattusime.“

 

Urve & Jukka: „Väga-väga meeldis, eriti härrale. Eestlased ei olnud sugugi kehvemad, vaid täpipealt sama head. Oleme iga aasta käinud vokaalansambleid kuulamas, see on meil traditsioon.“

 

Käthe, tantsuõpetaja, koorilaulja, peaspetsialist: „Ausalt öeldes meeldis mulle Estonian Voices rohkem. Võib-olla oli see põhjustatud kultuurilistest erinevustest, Take 6 keerutas liiga palju ja puhtaid akorde oli vähem. Olen ise pigem klassikalise koorimuusika austaja. Samas Take 6-i popilood meeldisid mulle rohkem kui jõululood ja nad tõmbasid rahva väga hästi käima.“

 

Ruth, raamatupidaja: „Minu arust tõmbas Estonian Voices ka rahva käima, ütlesid, et teevad ka nagu USAs tehakse. Eriti nautisin ma bassihääli, mis tõid külmavärinad ihule! Väga hea oli, võtan kaasa ülevad emotsioonid.“

 

Muusikute muljeid

 

Merili, laulja: „See kontsert läks hinge ja südamesse. Nii hea oli näha Estonian Voicesi lauljate enda õhinat saabuva õhtu ees. Nad kõlasid imeliselt ja mõjusid laval tõesti siiralt. Olin pisarateni liigutatud. Take 6 oli klass omatte – isegi nende sõrmenipsud ja peopesa hõõrumine oli teistmoodi nauditav. Millised hääled ja energia. Kõige suurem heameel oli aga selle üle, et Estonian Voices oli absoluutselt võrdne lavapartner maailmakuulsale 10 Grammy võitjale!“

 

Neeme Stalvel, vabakutseline muusik: „Meil väidetakse, et eesti keel on rikas, aga need väljendusvahendid saavad otsa, lingvistika jookseb blokki, kui ma hakkan seda elamust kirjeldama. Seda ei saa enam mõistusega öelda, siin räägivad tunded ja süda ja hing. Aga hinge asju ei saa kõiki keelde panna, ei saa kirjeldada seda, mis sealt lavalt praegu alla tuli.
Küsimus pole ainult selles, et ei saa kõike lahti seletada, vaid ei tohigi. See miski, millele pole eesti keeles vastet, on seal olemas. See on midagi, mis on ainult tumedaverelistel, seal kuskil peegeldub nende kauge traagiline ajalugu, gospel, kogu nende kultuuritaust ja muusikaõpetuse süsteem. Meile jääb ainult rõõm seda eemalt jälgida ja suu lahti vaadata. Me peame endas üles leidma selle miski, et me saaksime seda vastu võtta, nii et see muusika meist sügavalt seest läbi jookseks, nii palju kui valge inimene seda endast üldse läbi lasta suudab.“

 

Jaan Elgula, muusik ja raadiohääl: „Mina olen vana Take 6-i fänn, juba aastast… vist 1990, kui mul polnud veel CD-mängijat ja üks rootsi bluusimees, Claes Janson, kes on ka Jazzkaarel esinenud, kinkis mulle Take 6-i plaadi, ütles: „Kuula, mees, see on tase!“ Sellest ajast saati olen ma Take 6-i fänn olnud ja need korrad, mis nad on Eestis käinud, olen ma ka ära näinud ja kuulnud, tänu Anne Ermile. See oli super, ega siin ei ole midagi rääkida. Iga karvaga väärt peaesineja pluss Estonian Voices, kes ei jäänud grammigi alla Take 6-ile.
Estonian Voicesi puhul on tunda, et nad on sõpruskond. Peale selle, et nad laval ja prooviruumis kohtuvad, on nad ka omavahel väga head sõbrad, see on laulus tunda. Ja need seaded, see on klass omaette, Kadri käekiri paistab välja. Mind pani imestama just see, et Kadri üllatavalt vähe ise soleeris selle kava sees, mis nad esitasid. Ma eeldasin, et ta astub solistina rohkem üles. Aga see, mis ta tegi, oli puhas kuld, ja kokkuvõttes oli väga vahva, nii et ainult edu ja tuult tiibadesse! Et neil jätkuks viitsimist ja tahtmist tegutseda, et oleks ka väärilisi väljundeid, ja et neid ka raja taga märgataks. Tänapäeval on ilmselt maailm nii lahti, et neil läheb kindlasti hästi, ma väga usun, nad on seda väärt.“

 

Mihkel Mälgand, muusik: „Väga meeldis. Meeldis, et need ansamblid ei kattunud oma repertuaari poolest ja üldse oma lähenemise poolest, nad pigem täiendasid üksteist, see lisas vaheldusrikkust. Neil on erinevad helikeeled, seda oli lahe kuulata ja neid võrrelda, aga kui nad kokku said, siis sulasid nad väga hästi üheks. Take 6 on Voicesi liikmeid kindlasti kõvasti mõjutanud, paljud lood on ilmselt sündinud nende muusikast inspireerituna, aga samas on Estonian Voices selle juures ka iseendaks jäänud ja see on imetlusväärne. On suur oskus mitte võtta liiga palju üle, samas olla ka valmis sulanduma sellesse nii-öelda autentsesse, algupärasesse kõlasse, millest nad on väga palju inspiratsiooni ammutanud.

 

Kuna ma ise olen bassimängija, siis ma jälgin ka vokaalansamblites bassipartii lauljaid, kuulan, kuidas see on teostatud. Tihtipeale ei osata sidet leida algupärase instrumendiga, lihtsalt lauldakse madalalt mingeid partiisid. Aga tänase kontserdi esinejad võtavad ikkagi ehtsalt instrumendilt šnitti, jäljendavad seda. On näha, et isegi käed hakkavad kaasa käima, nagu mängiks päriselt pilli, see aitab nagu lauldes pilli kõlale lähemale saada. Ideaalis nii võikski olla, et kui sa oled sellises muusikastiilis bassilaulja, siis imiteerid mis iganes bassinstrumenti, kas kontrabassi, basskitarri või tuubat, mismoodi keegi seda teeb. Pluss siis see ajastuse ja tunnetuse küsimus, kuidas keegi oma feeling’ut muusikasse paneb. Väga põnev!“

 

Neeme Stalvel: „Mina kuulasin Take 6-i Eestis teist korda. Mul on isegi kaasas esimese korra pilet, kahju, et ma ei saanud nüüd seda Take 6-i liikmetele näidata. Esimene kord oli Kaarli kirikus, nad andsid seal kontserdi, aga autogramme tookord ei jagatud. Me tulime kontserdilt ja keerasime vanalinna sisse. Abikaasa Erika ütles, et vaata, Anne Erm läheb ja mehed tulevad järel, ühel on tossud näpus ja mingid kotid ka veel käes. Erika tundis nad ära: kuule, need on need samad poisid ju, kes laulsid! Läksime tänaval nende juurde ja nad kirjutasid sealsamas põlve otsas meile autogrammid ära. Siis ei olnud meil fotoaparaati, et toredat juhust muul moel jäädvustada. Niisugune suur üllatus oli.
Aga tänase kontserdi kohta ma ütlen niimoodi, et seda peab lihtsalt kuulama ja seda tuleb kogeda iga väikese keharakuga. See ongi kõik, ainult nii saab selle ühe lausega ära öeldud.

 

No kasvõi see näide, kuidas üks mees vokaaliga matkis sordiiniga trompeti kõla. Ma olen ise 45 aastat trompetit mänginud, ja see kõlas nii ehtsalt, et ma esiotsa ei uskunud, et tema teebki seda häält – mõtlesin, et ei saa olla, küllap mängib keegi lava taga trompetit.
Teine asi, mille üle ma mõtlema jäin, kuna ma ise tegelen ka natuke arranžeerimisega, on kõik need harmooniad. Võtad vanal arhailisel moel selle noodipaberi ette… Aga kui arvestada kõike seda vokaal- ja harmoonia-akrobaatikat, mida nad esitasid, siis kuidas seda kõike kirja panna? Ja kui kord on kõik kirja pandud, siis tahaks näha, kuidas käib õppeprotsess?

 

Võibolla valge inimese geneetilisele koodile jäävadki mingid asjad lihtsalt vastuvõtmatuks? Ta suudab kõike seda vaadata ja kuulata, aga kas ka enamat? Siin ei saa öelda, et need inimesed laval on lihtsalt muusikud, see on midagi rohkemat, enamat… Kui arvestada seda, kui avatud inimesed nad on ja et nende tunnetuse skaala on hoopis midagi muud…

 

Seal vist peabki mingi fluidum, mingi saladus olema. Harva juhtub, et saad selle saladusega kokku. Võib mõelda umbes niimoodi, et see muusika on nagu jõgi, mis voolab. Valge inimene ei tea, kus meri on, nemad teavad. Või kui prooviks tõusta nagu lind taevasse, ei tea, kas taevas võtab üldse vastu? Aga nemad võetakse vastu. Võibolla meie oleme need, kes ei leia seda taevast üles või ei leia merd üles. Võibolla meie asi publikuna ongi olla siinpool, ja siis tuleb lavale esineja, kes näitab kätte, et need asjad on kõik võimalikud.“

 

 

Take 6 & Estonian Voices
Nordea kontserdimajas 4. detsembril 2016 kell 18.00

 

Koosseis
Estonian Voices
Kadri Voorand – alt
Mikk Dede – tenor
Mirjam Dede – sopran
Maria Väli – sopran
Rasmus Erismaa – bariton
Aare Külama – bass

 

Take 6
Mark Kibble – esimene tenor
Claude V. McKnight – esimene tenor
David Thomas – teine tenor
Joey Kibble – teine tenor
Khristian Dentley – bariton
Alvin Chea – bass

 

Vaata kontserdi fotosid siit.