\u00dche festivali avamisega k\u00e4ib pea v\u00e4ltimatult kaasas omajagu pidulikkust. Loomulikult pole erandiks ka t\u00e4navu v\u00e4\u00e4rikasse vanusesse j\u00f5udnud Jazzkaar, mille avahelid k\u00f5lasid seekord Telliskivi Loomelinnakus asuvas Vabal Lava teatrikeskuses, mis viimastel aastatel on festivalile koduseks saanud. Avakontserdil v\u00f5tsid t\u00e4navu s\u00f5na Kirke Karja ja Mingo Rajandi koos ansambliga, kellele oli usaldatud auv\u00e4\u00e4rne roll esitada oma rekompositsioone heliloojate Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri ja Lepo Sumera loomingust.<\/p>\n
<\/p>\n
P\u00e4rast traditsioonilisi avas\u00f5nu astus lavale ansambel, kelle seas torkasid kohe silma valges r\u00fc\u00fcs Karja, Rajandi ning Liisi Koikson \u2013 justkui kolm t\u00e4hte \u00fches koosseisus. Koikson, kes ka (originaalis) instrumentaalteostes sai enda h\u00e4\u00e4lega osaks ansamblist, m\u00f5jus oma sumemaheda t\u00e4mbriga nagu kirss tordil. Avaloona k\u00f5las Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri \u201cConversio\u201d, mis algselt oli viiuli ja klaveri duett, kuid mille uusversioonis paistis oma virtuoossusega silma hoopis saksofoni m\u00e4ngiv Lauri Kadalipp.<\/p>\n
<\/p>\n
On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuiv\u00f5rd h\u00e4sti kahe erineva helilooja teosed kombineerusid ning siis omakorda jazziv\u00f5tmesse sobitusid. T\u00f5sised ja sisetundlikud teosed vaheldusid maitsekalt ja tasakaalukalt humoorikate paladega. Nagu ka muusikud ise \u00fctlesid, leidsid nad m\u00f5lema helilooja loomingut uurides \u00fcles huumorisoone, mis eriti kelmikalt avaldus palades nagu \u201cPardon, Fryderyk!\u201d, millest naljatlemisi oli saanud \u201cPardon, Lepo!\u201d ning kontserdi lisaloos, kus lisaks fragmentidele Sumera \u00fchest tuntumast klaveriteosest \u201cPala aastast 1981\u201d sai Liisi Koikson n\u00e4idata oma beatbox<\/em>\u00b4i oskusi.<\/p>\n <\/p>\n K\u00f5ige uudsema ja vahest isegi \u00fcllatuslikumana m\u00f5jus kontserdi kavas T\u00fc\u00fcri laul \u201cTaevasten\u00e4oline\u201d, mida helilooja avaldanud k\u00fcll ei ole, kuid Liisi Koiksoni v\u00f5luv esitus pani lootma, et see ka edaspidi lavadele j\u00f5uaks. Hinge puudutavatest teostest v\u00f5iks v\u00e4lja tuua veel \u00fche t\u00f6\u00f6tluse Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri keelpillikvartetist \u201cIn Memory of Urmas Kibuspuu\u201d, mille Mingo Rajandi p\u00fchendas omakorda k\u00f5ikidele 30 aasta v\u00e4ltel Jazzkaarel esinenud muusikutele. K\u00f5ige v\u00e4ljapaistvam roll oli siin antud keelpillikvartett Preziosole, kes kogu teose v\u00e4ltel kindlat ja pisut valulikku pulssi hoidis. Loo keskpaigas esitas soolo ka Rajandi ise ning kontrabassi madal t\u00e4mber t\u00f5i pimedasse saali pisut nukrameelset ja m\u00f5tlikku atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n <\/p>\n Kontserdi viimaseks palaks olid muusikud valinud T\u00fc\u00fcri \u201cAntidolorosumi\u201d In Spe repertuaarist, mida Karja nimetas ka \u00fcheks k\u00f5ige ilusamaks teoseks, mida ta kunagi kuulnud on. \u201cIlu\u201d on s\u00f5na, mis v\u00f5ib muusikat iseloomustades m\u00f5nikord m\u00f5juda liiga laiaplaaniliselt, kuid julgen \u00f6elda, et sobib antud kontserti v\u00e4ga h\u00e4sti iseloomustama. \u00dcks on kindel \u2013 t\u00e4navune Jazzkaare avakontsert pakkus midagi nii jazzi-, klassika- ning miks mitte ka rokis\u00f5brale (oli ju In Spe Eesti progressiivroki pioneer).<\/p>\n Juba kontserdi eel Jazzkaarele antud intervjuus s\u00f5nas Kirke Karja, et nii Erkki-Sven T\u00fc\u00fcr kui ka Lepo Sumera perekond andsid talle ja Mingo Rajandile teoste k\u00e4sitlemisel vabad k\u00e4ed. Tugeva isikliku helikeelega noored muusikud suutsid t\u00f6\u00f6tlustes luua hea balansi valitud teoste ja omaloomingu vahel, kaotamata sealjuures Sumera ja T\u00fc\u00fcri vaimsust. Publiku soe vastuv\u00f5tt, sealhulgas Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri braavoh\u00fc\u00fcded, andsid m\u00f5ista, et t\u00f6\u00f6ga saadi hakkama enam kui suurep\u00e4raselt.<\/p>\n <\/p>\n