fbpx
KUULSUSTE FUNKY TRUMMIMEES & TEMA SÕBRAD
Kõlavate nimedega stuudiomuusikutest bänd moodustab rütmimasina, mis kihutab ilma piduriteta. Funk, funk ja veel kord funk. Suure algustähega.

Trummar Poogie Bell (1961) kuulub USA löökpillimängijate eliiti. Ta on kodus mitmes stiilis nagu mainstream-jazz, neo-soul, R&B ja hip-hop. Lisaks löökpillimängule on kogukas mustanahaline mees edu nautinud ka produtsendi, helilooja ja arranžeerijana. Poogie Belli ja tema töid võib kuulda Chaka Khani, Marcus Milleri, John Scofieldi, Joe Sample’i, Roberta Flacki, Erykah Badu’, David Bowie, David Sanborni, Al Jarreau’, Vanessa Williamsi ja Randy Crawfordi kontsertidel ning heliplaatidel.
2008. aastal pälvis ta Grammy nominatsiooni Anguelique Kidjo albumiga “Djin Djin”.

New Yorgi muusikuteperre sündinud Charles Henderson Belli kes hiljem võttis endale lavanimeks Poogie, ümbritses mitmekesine helidemaailma maast madalast. Saanud algõpetust oma muusikaõpetajast isalt, hakkas ta trummipulkadega mänglema 10-kuuselt ja oma suure lava debüüdi tegi ta kahe ja poole aasta vanuselt koos isaga Pittsburghi Carnegie Hall’is. Viiesena esines ta Mike Douglas Show’s.

Juba lapsena kohtus Bell Ameerika jazzitippudega nagu Max Roach, Ornette Coleman, Marylou Williams, Paul Chambers, Ron Carter ja Richard Davis, kes jämmisid nende elutoas koos tema isaga. Teismelisena hakkas ta musitseerima koos oma põlvkonna muusikutega nagu Omar Hakim, Marcus Miller, Lenny White ja Bernard Wright, Weldon Irvine, kes kõik toetasid ja mõjustasid teda omal moel.Poogie’ esimene “tõeline” kontsert toimus koos Tom Brown’i, Weldon Irvine’i ja Hugh Masakelaga.
Ta andis kontserte ka klubiartistidega nagu Afrika Bambaata ja Soulsonic Force ning Temptations-stiilis vokaalgrupiga Force MD’s, kus ta puutus lähemalt kokku R&B ja hip-hop-iga. “Touch and Go”, tema kirjutatud laul vokaalgrupile, võitis 1998. aastal Laulukirjutajate Singlite auhinna (ASCAP Writer’s Award).

Tööd ja tegemist jätkus sealt edasi küllaga. Ta tuuritas ja plaadistas artistidega nagu Freddie Jackson, Phyllis Hyman ja Chaka Khan, Keith Sweat, Teddy Riley, SWV & New Edition. Jätkuvalt seob teda koostöö selliste kuulsustega nagu Marcus Miller, Alex Bugnon, Victor Bailey, Erykah Badu jt.
Trummari ja helilooja Poogie Belli oma ansambel kannab nimetust Poogie Bell Band, sinna kuuluvad eliitklassi muusikud, kes nagu Poogie Bellgi on mänginud paljude samade kuulsuste ansamblites. Selle kõrvalt on neil jätkunud ka aega ja tahtmist enda muusikat salvestada.
PBB mängib muusikat bluusist, soul’ist, funky ja jazz-rockini ning teeb seda suurima innuga.
Trompetist Michael“Patches“ Stewart on pärit legendaarsest jazzilinnast New Orleansist, juba 16-aastaselt kutsuti teda stuudiomuusikuks ansamblisse Marmalade. Pärast õpinguid Berkelee kolledžis polnud enam puudust pakkumistest.
Kui Quincey Jones pani kokku oma “The Dude” tuuri kava, kutsus ta bändi ka Michaeli. Noore andeka trompetistina tuuritas ta muusikutega nagu David Sanborn, George Duke, Rickie Lee Jones, Al Jarreau jpt. Seejärel oli ta Marcus Milleri parimatest parima – “best of bests“ bändi liige.
1997. aastal salvestas ta oma sooloalbumi “Blue Patches”, millele järgnes aasta hiljem “Penetrations”. Mõlemad plaadid pälvisid kriitikutelt kiitva hinnangu, nagu ka 2005. aastal Marcus Milleri poolt produtseeritud “Blow”, kus osaleb paarkümmend pillimeest.
Trompetisti 21. sajandi partnerite seas on peale Marcus Milleri olnud veel Earth Wind & Fire, Take 6, Kenny Garret, Lionel Richie jpt.

Texasest pärit saksofonist Keith Anderson (1970) võttis kümneselt kätte trummipulgad, teismelisena avastas saksofoni. Ta on mänginud Grammy võitnud albumitel selliste artistidega nagu Nora Jones, Roy Hargrove , Erykah Badu.

Esimeste kohalike kuulsute bändides mängimise järel sai ta kutse Les McCanni ansamblisse solisti kohale, edasi tuli koostöö artistidega nagu Cab Calloway, Al Jarreu, Kanye West jne.
Tema viimased projektid on Fred Hammond’s “Free To Worship”, Marcus Milleri “Free”, Kenny Lattimore & Chante Morre “Uncovered/Covered”, Roy Hargrove’i “Distractions”, Poogie Bell Band’i “Get On The Kit” ja Kirk Franklin “The Fight Of My Life”. Ta jätkab koostööd Marcus Milleri, Roy Hargrove’i ja Les McCanniga.
Oma mentoriteks nimetab ta Cannonball Adderly’d, John Coltrane’i, Les McCann’i, Grover Washington Jr-i., Kirk Whalum’i ja Kenny Garrettit. Andersoni sooloalbumile “Diversity” (Sony Records) on oma panuse andnud Roy Hargrove, Paul Jackson Jr. jpt. Saksofonisti uusim CD “Let’s Roll” ilmus mullu.

Klahvpillimängija Bobby Sparks on samuti kui Keith pärit Texasest. Sparksi võib pidada imelapseks, set orelit mängis ta juba kolme aastaselt. Kasvades muusikute peres, kus isa oli jazzmuusik ja ema laulja, puutus ta maast madalast kokku tuntud muusikutega. Nüüd olles 2 Grammyt võitnud produtsent on ta esinenud ja salvestanud ikoonidega nagu Roy Hargrove, Marcus Miller, George Benson, Lalah Hathaway, Wayman Tisdale,
Nancy Wilson jtp. Andeka produtsendina pälvis ta Grammy Kirk Franklin’s “NuNation Project”.( 2008), teise Grammy pälvis ta Fred Hammond’i “Free to Worship”.

Koosseis:

Poogie Bell – trummid

http://www.poogiebell.net
http://www.facebook.com/poogie.cb

Michael “Patches” Stewart – trompet 

http://www.patchesstewart.com

Keith Anderson – saksofonid

http://www.fullofsoul.com/
http://www.facebook.com/saxoligist

Bobby Sparks – klahvpillid

http://bobbysparks.us/
http://www.facebook.com/profile.php?id=100000686817298