fbpx

Ameeriklane on tänase jazzmuusika üks kõige tegusamaid ja kõrgema reitinguga bassimängijaid – tema kui virtuoosi ja paindliku saatemuusiku järele on nii suur nõudmine, et kuulsused peavad tihti seisma n-ö järjekorras, et meest endaga mängima saada.

Christian McBride (1972) on muusik mitme tahuga. Ta on aktiivne mitte üksnes pillimehena vaid ka ideede genereerijana ning korraldajana – näiteks oli ta tegev Harlemi jazzimuuseumi ühe asutajana, Los Angelese filharmoonias jazzmuusika edendajana, lisaks on tal veel mitu muusikaelu korraldamisega seotud ametiposti. See tähendab, et McBride suudab probleemitult liita endas praktilise meelega asjaajaja ning loovuse sfäärides hõljuva muusiku-mina.

Mitmekülgse muusikuna on Christian McBride aeg-ajalt ületanud žanrite vahelisi eraldusjooni ning nii on tema koostööpartnerite nimistus lisaks jazzikuulsustele olnud ka klassikadiiva Kathleen Battle, popparid Sting ja Bruce Hornsby, hip-hopparid The Roots ning funk-legend James Brown. Mõnda aega tiirutas ta mööda maailma Chick Corea ja John McLaughlini Five Peace Band’i ridades.

Et Cristian McBride’i nime võib leida enam kui 300 heliplaadilt, siis on mõistetav, et loetelu tuntud muusikutest, kelle loomingusse ta on panustanud oma bassimänguga, saab väga pikk. Seal on Pat Metheny, Herbie Hancock, Diana Krall, Wynton Marsalis, John McLaughlin, Chick Corea, Joe Henderson ja hulk teisi.

Tema põhiinstrument on kontrabass, kuid ka elektribass pole tema käes haruldane, viimati valis ajakiri Down Beat ta parimaks elektribassi mängijaks. Bassisti tegevuse muusikaline skaala ulatub üle mitmesuguste stiilipiiride ja just eriline muusikaline paindlikkus on teinud temast suure muusiku. Ühes intervjuus kommenteeris bassist seda nii: “Koostöö muusikutega “väljastpoolt” jazzi pole mulle kunagi olnud võõras idee. Ma usun, et enamik minu põlvkonna muusikuid on oma loomingule saanud mõjutusi jazzi piiridest kaugemalt.”

Nii Christian McBride’i isa kui onu olid bassmängijad ja esimesed praktilised näpunäited sai Philadelphias üles kasvanud poiss kaheksa-aastasena just nendelt. Oma muusikukarjääri alguseks loeb ta aastat 1989, mil alustas õpinguid mainekas Julliardi muusikakoolis. Aga ta õppis seal vaid aasta ja otsustas siis hakata leiba teenima jazziga, siirdudes turneele Roy Hargrove’i bändiga. 1992 tituleeris miljonitiraažiga ajakiri Rolling Stone ta “Aasta kuumaks jazzartistiks”. 1995 tegi McBride oma esimese sooloalbumi “Gettin’ To It” väärika Verve plaadimärgi all. Selleks ajaks oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud muusik ja sealt edasi võttis tema muusikukarjäär järsult suuna ülespoole. Tellimused, mitmesugused tunnustused, Grammy-auhind, kriitikute kiidusõnad plaatidele, kaasmuusikute poolehoid – Christian McBride on lühikese ajaga saavutanud väga palju.

Teda on iseloomustatud kui peaaegu näidismuusikut jazzi vallas: loeb kiiresti noodist ja samas on äärmiselt improviseerimis- ja kohanemisvõimeline teistega koos musitseerides; pakatab oma kompositsioonides loovusest; on nutikas arranžeerija, kel pole vahet, kas mängib kontrabassi või elektrilist instrumenti.

Omanimelist gruppi on Christian McBride juhtinud alates 2000. aastast. Vahetunud on koosseisud ja ka ansambli nimi. Akustiline ansambel Inside Straight, mille bassist pani kokku 2007, ilmutas oma debüütplaadi “Kind of Brown” aastal 2009. Eelmisel aastal ilmus McBride’il kaks plaati: üks bigbändimuusikaga ja teine duettidega. Tänavuseks aastaks on tal plaanitud valmima pika jazzikompositsiooniga album “The Movement. Revisited”.

Koosseis:

Christian McBride – kontrabass
Christian Sands – klaver
Ulysses Owens, Jr. – trummid

Täname:

USA-embassy 120

 

Aces of Basses (Eesti)

Mõte kutsuda kokku Eesti parimad bassistid oli Raul Vaiglal peas juuri ajamas juba 2002. aastal, mil ta esines bassiässadega ka festivalil Jazzkaar. Aasta hiljem ilmus temalt heliplaat „Soul of Bass“ (Soome plaadifirma Silence), mis sai väga kõrge hinnangu nii eesti kui soome muusikaspetsialistidelt. 2004. aastal esitles ta heliplaati Jazzkaarel Soome-Eesti ansambliga Soul of Bass Band.

Tänaseks on Raul Vaiglal juba rikkalikult kogemusi, kuidas kirjutada muusikat erinevatele bassikoosseisudele. Ja nüüd, kümme aastat hiljem, saame kuulda muusikat tema bassiässade uuelt koosseisult, kus 2002. aasta ansamblist on kaasa löömas vaid Mihkel Mälgand. 

Kümnendi jooksul on Eestis peale kasvanud uus suurepärane bassistide põlvkond, kuhu kuuluvad Peedu Kass, Ara Yaralyan, Mingo Rajandi, Mai Jõgi jt. Seekordsesse koosseisu on Raul Vaigla neist kutsunud Peedu Kassi kontrabassil ja Mai Jõgi, kes mängib 4-keelset basskitarri.

Ansambli muusika põhimõte on ikka endine – kuidas panna omavahel kõlama erinevad basskitarrid: 6-keelne, 4-keelne, fretless bass ja kontrabass. Esitusele tuleb  värsket loomingut peatselt ilmuvalt Raul Vaigla teiselt autorialbumilt, samuti rokki ja ja jazz klassikat ühendavaid lugusid.

Bassiässade ansambel demonstreerib veenvalt meie bassimängijate väga head loomingupotentsiaali ja taset. Esineda samal kontserdil USA bassikuulsuse Christian McBride’ga pole naljaasi.

Ansambli liider Raul Vaigla on tuntud paljudest rock-, pop- ja jazzikoosseisudest. Populaarses ansamblis Ultima Thule on ta mänginud juba asutamisest peale, samuti on Raul oma basskitarriga tuntud bändidest Radar, V.S.P Projekt ja Dagö ning jazzansamblitest nagu Urmas Lattikase kvintett, Trio Sooäär-Vaigla-Ruben jpt.

Koosseis:
Raul Vaigla – bass
Peedu Kass – kontrabass
Mihkel Mälgand – 6-keelne bass
Mai Jõgi – 4-keelne bass
Reigo Ahven – trummid