fbpx

Šoti slaidkitarrist ja laulukirjutaja Dave Arcari on esinenud pea kõigil Eesti bluusiüritustel, nüüd on kord Jazzkaare käes. Teda tuntakse grupi Radiotones liidrina ja viimastel aastatel üha enam ka sooloartistina. Arcari isikupärane võimas bluus on inspireeritud kantrist, pungist, rockabilly’st ja 1930ndate deltabluusist.

Dave Arcari on end koduseks mänginud eesti bluusisõprade seas ning esinenud juba Augustibluusil, Pärnu Bluusil,Viru Folgil ja nüüd siis Jazzkaarel, mis on alati avatud ka bluusile. Ta muusika on inspireeritud rockabillyst, trash – kantrist, pungist, ning sõjaeelsest lihvimata delta-bluusist. Arcari tugev kare lauluhääl ja otsekohene slide-kitarri heli loovad kordumatu meeleolu. Tema sõnum on aus, otsekohene ja ta karismaatilisus tuleb eriti esile just kontsertidel. Arcari bluus on isepäine ja üsna lähedal bluusi juurtele. Pärnu kontserdi kohta on kirjutatud. „Dave Arcari läks püünel täiesti segaseks. Mees oli energiast tulvil ja ta käsi käis kitarril väsimatult sedavõrd kiiresti, et publikust kostus juba imestusi, kuidas ta küll nii kaua jaksab.”

Sooloartistina on talt ilmunud 6 rahvusvaheliselt tunnustatud CD-d. Eelviimane, „Devil ´s left Hands” , ilmus Buzz Recordsi märgi all novembris 2010 ja viimane Nobodys Fool on täiesti värsek selle aasta album, mis ilmus Prantsuse plaadifirma Dixiefrog väljaandel. Plaat on salvestatud Glasgows ja Helsingis, ning siin osalevad ka mitmed soome muusikud.

1996. aastal lahkus Dave ansamblist Summerfield Blues, mis oli 1993. aastal tunnistatud Edinburgh International Bluesfestil Alexis Korneri mälestusauhinna vääriliseks, plaaniga alustada soolokarjääri. Sellest mõttest ei tulnud esialgu midagi välja, sest peagi ühinesid Dave’iga suupillimängija Jim Harcus ja bassimängija Adrian Paterson ning sündis ansambel Radiotones, mis viljeles elektrilist bluusi ja sai suure tähelepanu osaliseks. Mõned aastad hiljem Alustas Arcari kõrvuti bänditegemisega siiski soolokarjääri ja saavutas märkimisväärset edu. 2008. aastal jõudis Arcari UK Indy Music Awardsi finalistide esinelikusse ning valiti esinema Kanada NxNE muusikakonverentsile. Arcari annab üle saja kontserdi aastas ning on esinenud Euroopa suurimal festival Glastonburys.

Kuula muusikat: http://www.myspace.com/davearcari

Eesti keeles võib Dave Arcari kohta lugeda ajakirjast Muusika:muusika.kul.ee/arhiiv/200904/lugu9.pdf

Viru Folgi intervjuu Arcariga:

Dave, kuidas Sa jõudsid bluusini ja millised bändid Sind ennast mõjutanud on?

Kui ma kitarrimängimisega algust tegin, andis mulle keegi Billy Boy Arnoldi kasseti. Seejärel tutvusin ka John Lee Hookeri ja Muddy Watersi loominguga. Kuid tõsisema tõuke andis mulle mees nimega Big Georg ja tema bänd The Business.

Nimelt käisin ma iga pühapäev Glasgow’s kohalikus pubis koos oma sõpradega aega veetmas. Kuna tavaliselt mängisid seal kaks kantrimuusikat viljelevat tüüpi ja nad mind juba teadsid, oli neil ka tavaks mind lavale kutsuda ning oma uuemaid palu mängida.

Kuid ühel pühapäeval neid ei olnud ning me sõpradega otsustasime mujale minna. Järgmises pubis aga mängis üks pikajuukseline tüüp bluusi oma punasel strat-kitarril. Ja see oli kuradima imeline! Big Georg, tänu kellele ma bluusi armusin, on legendaarne Glasgow’ bluusimängija.

Loomulikult on mind nende 20 aasta jooksul mõjutanud paljud muusikud ja muusikastiilid. Mulle väga meeldib trash-kantri (Bloodshot – Scott H. Biram jne), rockabilly ja punk ning ma eelistan neid muusikuid ja bände, kes kirjutavad oma lood ise ning on omapärased.

Kas Sa mäletad oma esimest kitarri?

Ma ostsin oma esimese kitarri, kui olin umbes 17-aastane. Ma töötasin sel ajal pangas ja panin kitarri alla kogu oma jõulupreemia. Isegi pood, kust ma selle ostsin, on veel alles, kuid seda kitarri mul küll enam ei ole.

Minu esimeseks õpitud looks oli Bowie’ “Space Oddity” (kuigi selgeks said vaid kaks esimest rida, sest ma oskasin vaid C- ja E-tuuri). Käisin selgeks õpitu ja kitarriga tänaval laulmas, kuni mul oli nii palju raha, et pubisse minna.

21-aastaselt kolisin ma ülikoolilinna Fife, et minna sealsesse ülikooli. Seal alustasin ma ka oma esimest bändi nimega Summerfield Blues.