fbpx

Elifantree (Rootsi–Soome)

Noored Rootsi ja Soome muusikud mängivad üllatusteküllast otsingulist jazzi. Grupp ise on enda kohta öelnud, et nad kõik on kõlafriigid ja nende kirg on otsida ning leida üha uusi ja uusi kõlavärve. Saksofon-laul-trummid trio on koos musitseerinud viis aastat ning oma kaleidoskoopselt kireva muusikaga suudavad nad publikut köita.

Trio muusika turnib põnevust pakkuva popmuusika ja jazzi vahepeal. Parema termini puudumisel on selle kohta vahel öeldud ka “post-jazz”. Saksofon-hääl-trummid koosseis on koos mänginud alates 2007. aastast ja teinud ühe heliplaadi, millele kevadel on lisandumas teinegi. Albumit “Love & Trees” on iseloomustatud kui midagi niisugust, kus tulemus on märgatavalt suurem kui liidetavate summa. Ehk teisisõnu – väikese koosseisu ja nappide vahenditega on saavutatud kütkestav tulemus.

Kiitvad arvustused on ansambli kohta ilmunud sellistes mainekates väljaannetes nagu All About Jazz, Jazzrytmit, Lira, Jazzwise, The Wire jt. All About Jazz arvustaja Anthony Shaw märkis Rootsi-Türgi päritolu lauljatar Anni Elif Egecioglu kohta, et ühel hetkel on temas kuulda Joni Mitchelli sarnane nüansirohkus ja järgmisel võib ta pursata kirglikult energiat nagu Janis Jopin. Sellised äärmused on Elifantree muusikale iseloomulikud ja niisugusele seiklus-spordiga sarnanevale retkele viiakse igal kontserdil ka kuulaja.

Saksofonist Pauli Lyytinen on soome jazzi uue generatsiooni eredamaid ja loomingulisemaid talente. Ta on õppinud Sao Paulos, Helsinkis, Göteborgis, Stockholmis ja Aarhusis ning nõutud arvukates ansamblites nagu Elifantree, Defekt, Kauhukakara, Raoul Björkenheim Ecstasy, Dramophone, Minor De Luxe ja Astro Can Caravan.

Tatu Rönkkö võitis 2010. aastal Nõmme Jazzi trummarite konkursi, noor trummar paistab silma oma maitseka ja varjunditerikka mängu poolest. Samuti kui Pauli Lyytinen kuulub ta paljudesse koosseisudesse ja on väga hinnatud trummar. 

Koosseis:

Anni Elif Egecioglu – vokaal, tšello, kellad
Pauli Lyytinen – tenor- ja bass-saksofon, kellad, harmoonium
Tatu Rönkkö – trummid

Kaja Draksler Acropolis Quintet (Sloveenia)

Jazz, mis kirev nagu multi-kulti – tuleb Hollandist, aga on türgilik, slaavipärane, romaanlik ja maailmne. 25-aastane sloveenitar Kaja Draksler on oma pianismi ümber koondanud sädelevalt kirka seltskonna.

Ljubljanas muusikakooli lõpetanud pianist-helilooja Kaja Draksler on kõrge lennu püüdlusega noor jazzmuusik, kes hetkel õpib Amsterdami konservatooriumis kompositsiooni. Endanimelise Akropolis Quintet’i pani Draksler kokku 2006. aastal. Praeguseks on grupp välja andnud kolm heliplaati. Bändi liikmed olid õpingukaaslased Hollandis, Groningeni konservatooriumis. Veidi hiljem liitus ansambliga türklanna Sanem Kalfa – laulja, kes 2010. aastal võitis Montereux jazzifestivali korraldatud noorte vokalistide konkursi.

Kvintett ei mängi tuntud jazziteemasid ameerikalikus stiilis, vaid enda muusikat, millesse panustavad kõik muusikud vastavalt oma kultuuritaustale. Tulemus on väga euroopalik. Akropolis Quintet annab 2011-2012 aastal mitmel pool kontserte programmi “12 Points Plus” raames. Noortel muusikutel on võimalus esineda mitmel Euroopa suurel jazzifestivalil.

Vokalist Sanem Kalfa kasvas üles Musta mere-äärses kultuuris. Ta on õppinud tšellot, mänginud orkestrites ja laulnud kooris. Jazzist huvitus ta õpingupäevil, kui oli endale seadnud sihi saada lauljaks. Jazzlaulu on Sanem õppinud nii Hollandis kui New Yorgis.

Kitarrist George Dumitriu on pärit Rumeeniast ja kasvas üles klassikat mängivate muusikute peres. Ta õppis viiulit ning lõpetas Bukaresti muusikaülikooli. Ehkki ta võitis viiuldajana mitmeid konkursse, tõmbas teda jazzkitarri poole rohkem. Alates 2005. aastast on ta pühendunud jazzkitarrist.

Itaallane Mattia Magatelli on bassistina iseõppija. Kümmekond aastat on ta Itaalia ja Euroopa jazziareenil aktiivne olnud.

Trummar Kristijan Krajncan on pärit Ljubljanast ja õppis lapsena tšellot. Muusikakooli lõpetas ta siiski jazztrummarina ning viimase kümne aasta jooksul on ta võitnud hulga auhindu noorte trummarite rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on õppinud New Yorgis ja Hollandis ning mängib mitmes ansamblis.  

Koosseis:

Kaja Draksler – klaver
Sanem Kalfa – vokaal
George Dumitriu – kitarr
Mattia Magatelli – bass
Kristijan Krajncan – trummid


MeTal-O-PhoNe (Prantsusmaa)
Prantslaste MeTal-O-PhoNe võttis 2011 aasta mais osa mainekast uue jazzi festivalist 12 Points. Nüüd on kolm selle värske festivali erilist esinejat tulemas nii Jazzkaarele kui mitmele teisele Euroopa festivalile. The Irish Times’i kriitik Laurence Mackin kommenteeris prantslaste esinemist 12 Pointsil järgmiselt: „Festivali 12 Points korraldajad olid teinud teadliku otsuse pannes kõige intrigeerivama bändi keskmiseks esinejaks. MeTal-O-PhoNe on ansambel, mille nimi näeb paberil välja õige kummalisena, mis ennustab seda, et on kas põhjust oodata suurt tulevärki ning uskumatut potensiaali või midagi hoopis imelikku ja koomilist.“

Tegelikult on MeTal-O-PhoNe ’i muusikas piisavalt gruuvi, et käima tõmmata terve rong. Nad teevad muusikat sellise intensiivsuse ning agressiivsusega, et sellega on raske võistelda. Muusikud, kes juhtuvad nende etteasteid nägema, jooksevad pärst konsterdi lõppu kohe koju harjutama ning mittemuusikud kahetsevad, et nad pole muusikud.

Helimoonutused, reverb, delay – kõik need võtted olid kunagi vaid kitarristide pärusmaa, kuid nüüd MeTal-O-PhoNe kasutab neid võimalusi läbi kogu instrumentaalspektri. Nii leidis vibrafonist Benjamin Filament uusi helisid instrumendil, mida peetakse tavaliselt viisakaks ja kombekaks. Heledad kõlavärvid on andnud teed tumedamale ainesele sumisedes ülemhelide toonides ja sidudes pilli võnkeid tema kaugete sugulastega Aafrikas ja Aasias. 

Teised kaks kolmandikku MeTal-O-PhoNe`ist vastavad muusikaliselt samaga. Bassist Joachim Florent ja trummar Elie Duris ei jää alla vibrafoni kõlale ning lisavad muusikale tormiliselt keerlevaid rütme ning tihket tekstuuri, mis sobitab end perfektselt sellesse teistmoodi rütmimaastikule.

Koosseis:

Benjamin Filament – vibrafon
Joachim Florent – bass
Elie Duris – trummid