Osta pilet

„Tribute to Marju Kuut”

 

Talvejazzil tähistame legendaarse lauljatari Marju Kuudi 70. sünnipäeva kontserdiga, kus tema poolt populaarseks lauldud lood kõlavad Laura Remmeli isikupärases tõlgenduses. Marju Kuut on kordumatu artist, kes on laulnud end kuulajate südameisse. Tema Eesti heliloojate laulude paljud esmaesitused on jäänud ületamatuks tänaseni. Marju Kuudi julgus ja rõõm on noort lauljatari inspireerinud avastama ja katsetama. „Marju Kuut pole pika karjääri jooksul kaotanud ei oma nägu, oma naiselikku sarmi ega ka julgust jääda iseendaks,“ ütleb Kuudi saavutusi siiralt imetlev muusik. Laura Remmeliga koos on laval Joel Remmel, Raivo Tafenau, Heikko Remmel ja Reigo Ahven.

 

Laura Remmel on lõpetanud EMTA magistrantuuri kaasaegse improvisatsiooni erialal. Ta on täiendanud oma teadmisi jazzi vallas Bostoni Berklee Muusikakolledžis ja Freiburgi Jazz & Rock Schule’is. Lauljarilt on ilmunud jazzistandartide albumid „Memories of Tomorrow’“- koos Tõnu Naisso trioga ja „No Moon At All“ duos Joel Remmeliga. Koostöös Sven Lõhmusega on lauljatar salvestanud kolm popalbumit. Lisaks sooloprojektidele ilmus Laura Remmelilt 2014. aastal trioga Carrot Lights samanimeline album.

 

Kui noor Marju Kuut ilmus 60-ndate keskpaiku Eesti jazzilavadele, võlus ta kohe kuulajaid oma erilise hääle ja hingestatud esinemisega. 1964. aastal kutsus Aleksander Rjabov Marju Kuudi Eesti Raadio Kergemuusika Orkestri solistiks. Marju Kuut õppis flööti Tallinna Muusikakoolis ja täiendas oma teadmisi Estraadistuudios, kus juhendajaks oli helilooja Uno Naissoo. Juba 1965. aastal nimetas mainekas USA jazziajakiri Down Beat tollal 19-aastase Marju Kuudi Nõukogude Liidu parimaks jazzilauljatariks. Järgnesid esinemised arvukatel Nõukogude Liidu jazzifestivalidel ning koostööd David Gološtšokini ja paljude Eesti lauljatega.

 

1971. aastal ilmus lauljatari debüütplaat “Aastaajad”, mis on salvestatud Aleksander Rjabovi ja Läti Raadio Kergemuusika Orkestriga. Sel aastakümnel oli Marju Kuut Eesti populaarsemaid lauljaid – ta andis rohkelt kontserte, esines ETV populaarsetes muusikasaadetes, osales lauluvõistlustel ja mängufilmides “Я, следователь” ja “Varastati Vana Toomas”. Vanemuise teatris laulis ta Raimo Kangro rokkooperis “Imelugu”. 1980. aastal, paar tundi enne emigreerumist Rootsi, salvestas ta Olav Ehala populaarsele muusikafilmile “Nukitsamees” nõiamoori „Kurjuse laulu”. Marju Kuut oli ansamblite MERL ja MIR looja ning solist ning otsis nii endale kui neile ansamblitele repertuaari, mis oli ühes ajavõnkes maailma muusikatrendidega.

 

Nõukogude Eestist lahkumise ajaks oli lauljatar salvestanud üle 500 laulu, millest on tänaseni säilinud umbes pooled. 2006. aasta Eesti Muusika auhindade jagamisel pälvis Marju Kuut elutöö preemia „Panus Eesti muusikasse“.

Praegu on lauljatari nimi Marju Marynel Kuut. Alates kaheksakümnendatest elades nii Rootsis, USA-s kui ka Eestis tegeles ta lisaks laulmisele veel muusika loomisega, lugude produtseerimise, ajakirjanduse, raadio ja diskoritööga. Hetkel elab Marju Marynel Kuut Rootsis.

Koosseis:

Laura Remmel
vokaal
Joel-Rasmus Remmel
klaver
Raivo Tafenau
saksofonid
Heikko Remmel
bass
Reigo Ahven
trummid