Antonio Placer: soov panna helisema oma sammud, liikumised, emotsioonid, kurbus ja rõõm - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

18/03/2013 Antonio Placer: soov panna helisema oma sammud, liikumised, emotsioonid, kurbus ja rõõm

Intervjuud Emilie Toomela

Sel pühapäeval esineb Talvejazzil galeegi päritolu majesteetliku häälega tenor Antonio Placer, kes on ühtlasi ka muusikakirjutaja ja luuletaja. Elujõulise energiaga duo teine liige Jean-Marie Machado, portugali, itaalia ja hispaania juurtega pianist, on tuntud oma dünaamilise mängustiili poolest. Koostöös valmis neil album Republicalma, mis tuleb esitusele ka Talvejazzi kontsertidel Tallinnas ja Viljandis. Vestlusest Antonio Placer’iga tuli välja, et Republicalma  on küll lugu eksiilis elamisest, aga ka millestki hoopis positiivsemast, mida saab kõige ehedamalt tunda läbi tema enda elava esituse. Temaga vestles veebireporter Emilie Toomela. 

 

Mis tõi Teid muusika juurde?

Teatavas mõttes oli see elu ise, minu elu! Muusikamaailmaga seob mind instiktiivne soov panna helisema oma sammud, liikumised, emotsioonid, kurbus ja rõõm. Olen sündinud Hispaanias Francisco Franco diktatuuri ajal ja sel ajajärgul oli elu võrreldes praegusega täiesti teistsugune. Ma olen väga tundlik ja vastuvõtlik väliskeskkonnas toimuvale ning iga periood mu elus on mind loomingule ergutanud. Lapsepõlvest on mõjutanud mind luule, mida isa luges, laulud, mida ema laulis, kes on muide väga hea estraadilaulja, ja muidugi ka tangod, mida mu onu ümises… Minu sünnikodu Galiitsia seostub minu jaoks puhtalt laulu ja muusikaga. Elada on ilus ja nii ma laulangi aegade algusest aegade lõpuni.

 

Kuidas avaldub Teie galeegi päritolu muusikas?

Eks see ole normaalne, et kodumaa annab oma karisma edasi ka seal elavatele inimestele. Iga maanurgake on nagu üks värv vikerkaarel. Peale maa avaldab inimesele suurt mõju pere ja ühiskond, kes teda vormib. Imik on kui käsn, mis imab oma arengu käigus endasse kõik, mida talle pakutakse ja muundab selle millekski eriliseks. Ma ei ole ainult galeegi muusik ja laulja, ma olen ka poeet. Minu luuleraamatuid on avaldatud mitmetes riikides. Kirjutan neljas keeles: galeegi, kastiilia, prantsuse ja tamarindolas.

 

Mida tamarindola tähendab?

See on nagu mu isiklik “esperanto”, minu enda väljamõeldud keel. Tamarindolas saab väljendada kõike, mida muidu ei saa edasi anda või mida ei ole võimalik tavalises kõnekeeles välja öelda. Tamarindola on ebaloogiliste inimhäälte vili.

 

Mis innustas Teid looma oma viimast albumit “Republicalma”?

Minu tõeline kodumaa on minu siseilm. Olen sageli öelnud, et minu sisemuses elavad edasi kõik mu esivanemad: nad laulavad, nad räägivad, vahel nutavad või naeravad. Märgin kõik nende sõnad üles. Niimoodi ei ole ka minu sisemine vabariik sõjajalal, siin ei vastandu head ja halvad mõtted. Hea ja halb on mõlemad teretulnud ja nad polariseerivad mu sisemise energiallika. Siit tuleb ka selle albumi pealkiri: el alma de mi república (hispaania k. minu hinge vabariik), Republicalma. Kui sõnadega veel natuke mängida, siis minu vabariik on ka calma, rahulik hispaania keeles.

 

Kuidas Te oma lugudega töötate, kas enne tuleb meloodia või sõnad?

Olen küll ka luuletaja, aga muusika loomisel kindlat reeglit ei ole. Kõiksugused variandid on võimalikud. Mulle väga meeldib sõnadega mängida ja ütleksin, et olen artist ja anarhist. Jumala ja kuradi jahust teen oma laulude leiva.

 

Mis Te arvate, kas scatting imiteerib muusikariistu või hoopis instrumendid jäljendavad inimhäält?

Usun, et  me imiteerime nii laulmise kui ka muusikariistade abil ühtemoodi loodust. Loomulikult ei ole ma mingisugune lihtne koopia või ärakiri. Olen iseseisev loovisik, kes kuuleb kosmosepõhja unustatud laule. Mulle ei meeldi, kui muusika pannakse sahtlisse hoiule ning sildistatakse ja ristitakse kindla nimega. Muusika ja poeesia on vabad ja ka teinekord kirjeldamatud nähtused.

 

Mis Teid oma partneri Jean-Marie Machado juures inspireerib?

Ennekõike imetlen tema loomingulisust ja muusikalist vabadust. Ta ei piira end ainult jazz-muusiku tiitliga – ta on universaalne muusik. Oleme ühel meelel, et armastame mõlemad kirglikult jazzi, ent me ei pea jazzi pühaks muusikavormiks, millega ei tohi mängida. Selline suhtumine ajab närvi. 

 

Olete andnud kontserte ka väljaspool Euroopat. Kas publiku vastuvõtt oli kuidagi teistsugune?

Peale Euroopa olen esinenud ka Aafrikas, Ameerikas ja Aasias. Olen oma muusikaga tervele maakerale tiiru peale teinud. Mulle läheb väga korda see, kuidas publik reageerib. Iga kuulajaskond, igas riigis sõltumata mandrist, on isemoodi ja justkui uus maailm minu jaoks.

 

Mida Te oma Eesti kontsertidel esitate?

Loon oma muusikat südamest ja samamoodi ka esitan seda. Peamiselt tuleb ettekandmisele koostöös pianist Jean-Marie Machado’ga valminud album Republicalma. 

 

Antonio Placer & Jean-Marie Machado

24. märts kell 17.00 Kumu auditoorium

25. märts kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika Ait