Kevadisel Jazzkaarel avaldas Argo Vals oma plaani sooloplaat avaldada. Umbes pool aastat hiljem Jõulujazzil on see unistus juba teoks saanud. Oma muusiku teel kindlalt sammuv Argo Vals istus taaskord veebireporteri Merli Antsmaaga maha, et rääkida plaadist, edasisest ja mis kõik üht noort muusikut abistada võivad.
Olete juba ennegi plaate välja andnud (Viljandi Guitar Trio, Animal Drama), kuid mis tunde tekitas sooloplaadi „Tsihcier“ väljaandmine?
See oli erinev, sest selles albumis on kõige rohkem mind ennast. Kogu protsess kujunes aga aega ja pühendumist nõudvamaks kui enne töö alustamist tundus. Üheks suurimaks motivaatoriks oli tähtaeg, mille plaadiesitluste peakorraldaja ja sõbra Henri Roosipõlluga kevadel paika panin. Tööprotsess oli intensiivne – viimastel kuudel peaaegu vaid plaadiga tegelesingi ja sellest mõelda suutsingi. Õppisin sellest rohkem kui eelmistest albumitest, millel mänginud olin. Rohkem asju oli enda ära teha ja vastutada. Mõnus oli olla ka sõltumatu. Enamik muid tegevusi olid plaaditegemise lõpusirgel pausil – ei andnud avalikke kontserte, proovid teiste bändidega jätsin ära, käisin ainult tööl ja sõpru nägin vähe. Aga ärge sellest lugege välja seda, et tööpotsess loominguline ja ka lõbus poleks olnud. Plaadi valmis saamisega kaasnes tohutu vabanemistunne. Nüüdsest saan liikuda edasi. Mõned päevad enne esitluskontserte oli võimalik seda eelkuulata Rada7.ee-s. Mind huvitas, mida inimesed sellest arvavad, sest varasemalt olin tagasisidet saanud ainult sõpradelt. Ja aitäh plaadifirmale Eesti Pops, kes selle välja andis!
Kui tähtis on füüsilise plaadi väljaandmine ühele noorele muusikule?
Paljud saavad juba ilma selleta hakkama. Loomingut antakse netis tasuta allalaadimiseks või iTunes’st ostmiseks. Aga mina füüsilise plaadi välja andmise mõttest veel vabaneda ei suuda, sest oluline on oma tööd plaadina näha ja seda sõrmede vahel tunda. Enamus kirjanikke annavad senimaani siiski raamatu välja füüsilisel kujul, virtuaalne vorm on harvem. Füüsilisel plaadil on teine väärtus – nagu käega katsutav saavutus, mida muusika ju oma loomu poolest tavapäraselt pole, või on see justkui diplom tubli töö eest.
Mis saab pärast plaadiesitlusi edasi?
Tahaks kõigepealt puhata ja olla muus keskkonnas. Edasi on palju mõtteid. Plaan on osaleda Tallinn Music Weekil, kuhu olen praeguseks kandideerinud Argo Vals Band’ga. Sel aastal soovin proovida osaleda ka üksi. Eelmisest aastast jäi natuke kripeldama, et ei proovinud, kuid tagantjärele mõeldes oli aeg täis tegutsemist, mil tegime teiste bändidega proove ja ettevalmistusi TMW-ks. Edasi tahaks olla kuuldav ja kuulatav ka Eestist väljaspool.
Teie looming on väga visuaalne. Albumi esikloole „Tsihcier“ on ka video valminud. Milline see protsess oli?
Esimese animeeritud video mu loole tegi ühtlasi ka albumi üks kujundajatest Stella Salumaa. Saatsin talle selle loo ja andsin vabad käed oma mõtete visualiseerimiseks. Lootsin, et muusika inspireerib teda. Kuna ta polnud varasemalt mu loominguga tuttav olnud, rääkisin talle lihtsalt endast ja loodavatest helidest.
Muusikavideo valmistamine on nagu tätoveeringu tegemine. Kui lased endale ühe teha ja see õnnestub, tahad tõenäoliselt peagi veel. Käesoleval ajal tehakse Eestis palju muusikavideosid, kuid tundub, et aasta-paar tagasi nähti nendega rohkem vaeva ja kvaliteet on läbilõikes langenud. Siiski on väga hea meel, et muusikavideode tegemise laine kestab. Eeskätt tänu ETV2 muusikavideode saatele Eesti Top 7.
Kuuldavasti on Teie loomingut kasutatud ka televisioonis.
Olen seda teinud saatetegijate konkreetsel soovil ja on kasutatud valmisolevat muusikat. Meeldiv, et ETV saated enamjaolt Eesti muusikat kasutavad. Olen saatnud neile lugusid omal algatusel ning nüüdseks küsivad nad ka ise. Sain hiljuti pakkumise ARTE telekanali poolt. Nad tulevad viieks päevaks Eestisse filmima ning otsivad meilt huvitavaid muusikuid ja kultuuriinimesi. Üheks neile huvi pakkuvaks tegelaseks olen ka mina. Saan selle kaudu muusikat tutvustada üsna laiale hulgale muusikahuvilistele Euroopas – muidugi nii paljudele kui seda tulevast saadet nägema satuvad. ARTE tegelased soovivad võtta üles mu muusika live-esituse ja väikese intervjuu.
Kas see huvi on kuidagi seotud Eesti Filmimuusika Peol esinemisega?
Võimalik, et nende huvi tekkis tänu sellele. Sellised kokku koondavad rühmitused, nagu filmmusic.ee, on head. Tulemus on tõenäoliselt parem kui ühendatakse jõud. Teised sarnased mis meenuvad, on The Baltic Scene ja netiblogi Far From Moscow, mida peab muusikahuviline mees David MacFadyen Los Angelesest ja kelle hobi ning huvi on idapoolse Euroopa muusika ja muusikute tutvustamine, koondamine. See on lahe ettevõtmine ja olen olnud seal korduvalt mainitud nii üksi kui ka bändidega.
Kuidas sellistel showcase sündmustel silma jääda?
Soovitan olla ise aktiivne. Kui on talendifestivalid, siis peab olema julge. Paraku pole ma ennast osavalt müüa suutev muusik. Kui kellelegi väga meeldib, siis on reeglina ise ühendust võetud.
Mida Te mänedžeride rollist arvate?
Neid on vaja, sest muusikud võiksid keskenduda siiski muusikale, kuid muidugi peab olema teadlik ka korralduslikust poolest. Mänedžeride töö võtab väga palju aega ning seda peab hindama vääriliselt. Kui mängida vaid kodumaal ja väljamineku soovi pole, siis saab hakkama ka asjaajajata, kuid mujal toimetamiseks ja sinna saamiseks on vaja mänedžeri ja nende teadmisi-kogemusi. Õnneks on noori ja heas mõttes ärevaid mänedžere juurde tekkimas. Mul on tunne, et me kõik õpime koos ja praegu seda maastikku tundma. Kuigi mõned Eesti bändid on varemgi piiri taga edukad olnud, siis praegu on sellest rohkem juttu.
Kontserdid:
8. detsember kl 20.00 Von Krahl, Tallinn
11.detsember kl 19.30 Viljandi Pärimusmuusika Ait
12. detsember kl 20.00 Genialistide Klubi, Tartu
Argo Vals & Ansambel:
Argo Vals – elektrikitarr, live-elektroonika, klahvpillid
Jaan Jaago – elektrikitarr, akustiline kitarr
Kaarel Kuusk – klahvpillid
Indrek Mällo – basskitarr
Tanel Kadalipp – kontrabass
Hans Kurvits – trummid