Mai keskel Saksamaa väikelinnas Moersis toimunud festivalil pälvisid Eesti muusikud erakordse tähelepanu – Free Tallinn Trio esines 2500 kuulajale ning ka vabaimpro-hommikute üheks tugisambaks olid meie muusikud.
Mai keskel Saksamaa väikelinnas Moersis toimunud festivalil pälvisid Eesti muusikud erakordse tähelepanu – Free Tallinn Trio esines 2500 kuulajale ning ka vabaimpro-hommikute üheks tugisambaks olid meie muusikud.
Festivalimuljeid vahendab Madli-Liis Parts.
Tänavu 9.-12. mail 37. korda peetud Moersi festival on sisuka ajalooga sündmus, mille korraldajate soov on näidata improvisatsioonilise muusika viimaseid trende kogu maailmas. Festivali kunstiline juht Reiner Michalke rõhutab, et tegemist pole jazzifestivaliga, vaid kontserte tuleks võtta kui messi, mis esitleb uut improvisatsioonilist muusikat, mille süda võib olla nii rahvamuusikas, jazzis, klassikas kui näiteks eksperimentaalses elektroonilises hoovuses.
Žanripiirideta ja liberaalne mõtteviis väljendab festivali olemust. Ühelt poolt saksalikult täpne planeerimine ja tavapublikule märkamatuks jäävad kindlad raamid, mis tagavad ladusa kontserdikorralduse. Teisalt vabameelne õhkkond ja võimalused, mis lubavad publikul teha just seda, mis hetkel lahe tundub.
Festivalipaik hõlmab suurt osa kaunist pargist, kus lisaks kontserdikohtadele on telkimisplatsid tuhandetele inimestele, hiiglaslik etnoturg hõrgu kehakinnituse ja värvika valikuga ehetest-riietest kuni muusikainstrumentideni.
Moersi sõidetakse kokku üle Euroopa. Enamus telkijaid, keda mahub platsidele üle 30 000, ei jõua kunagi kontsertidele, sest nad tunnevad end vanade ja uute sõprade seltsis jämmides niigi hästi. Kes aga tulevad kontserdile, saavad osa rikkalikust mitmekesisest muusikavalikust ja avastavad enda jaoks palju uut.
Moersi festivalile esinema pääsemiseks ei piisa lihtslt tõhusast lobitööst, läbirääkimisoskustest või tuurigraafikute sobivusest. Tegemist on ühe mõjukaima impromuusika festivaliga kevadises Euroopas, kuhu vaid kutsutakse osalema. Nii jäi ka Free Tallinn Trio koosseisus Jaak Sooäär, Anne-Liis Poll ja Anto Pett festivali juhile silma. Kvaliteedipitseri korraldajate otsusele andis möödunud kevadel Viinis toimunud Eesti jazzi showcase Tallinn Jazz Night, mis kanti üle Austria riigiraadios ning kus trio pälvis sooja vastuvõtu.
Festivali põhiprogramm toimus 2500kohalises telgis. 22 pealava-koosseisu seas olid legendaarne saksofonist John Zorn, pianist Jason Moran, Jazzkaarelgi esinenud Sidsel Endresen ja Supersilent koos Terje Rypdaliga, vokaalakrobaat Theo Bleckmann, räpitandem eesotsas Dälekiga ning The Either/Orchestra koos Mulato Astakega. Vahetult enne islandlaste sütitavalt fankinud Samuel Jon Samuelssoni Big Bandi esines suurel laval Free Tallinn Trio, kes tänu nõudlikule kuulajale ei pääsenud ka lisaloost ning publik pidas loomulikuks tänada elamuse eest püsti seistes aplodeerides.
Üheks festivali erilisemaks ühenduseks kujunes üle paarikümne aasta koos mänginud duo Cecil Taylor-Tony Oxley. Nende etteaste oli kogu festivali üks virtuoossemaid. Tugeva tantsule ja kaasa laulma meelitanud energiapommi paiskas viimasel õhtul publikusse äsja Jazzkaarelgi menukalt esinenud bassist Avishai Cohen. Tema tutvustas oma värsket juudi rahvamuusikal põhinevat vokaalprojekti.
Pealaval toimunu oli vaid väike osa festivalist. Kunstilise juhi soovi viia kokku erinevate maade muusikuid täitis kolmel ennelõunal paaritunnine hommikuprogramm, kus ka meie muusikud aktiivselt ning edukalt osalesid. Free Tallinn Trio liikmetele lisandusid vokalist Priit Lehto, tänavune Elioni Jazziauhinna laureaat trummar Tanel Ruben ning pianist Liisa Hirsch.
Muusikud Eestist, Austraaliast, Saksamaalt ja Austriast mängisid samaaegselt kolmes väiksemas kontserdipaigas Moersi kesklinna külje all. Koosseisud koostati peaaegu loteriina, kuid nii, et iga riigi muusikuid jagus kõigisse saalidesse.
Iga uus koosseis tähendas muusikuile väljakutset ja avastamisrõõmu, sest aega kokkulepeteks ei jäänud. Kõik sündis põhimõttel „siin ja praegu“. Muusikud ammutasid inspiratsiooni vahetust keskkonnast ja nii sulasid improvisatsiooni ka õuest kostnud linnulaul või kirikukellade hääl. Et info improhommikutest levis kulutulena ka festivali peaesinejate seas, ei tahtnud viimasel hommikul kõik soovijad enam lavalegi mahtuda. Ka üle maailma kokku sõitnud jazzikriitikute hinnangul tekitasid just improhommikud kõige vahetumaid ja positiivsemaid tundeid, juhtides tähelepanu isikupärastele muusikutele, kes ehk suures festivalimelus suurnimede varju jäävad.
Reiner Michalke festivali juhina kinnitab, et kompab muusika valikuga pubiku vastuvõtlikkuse piire. Ta on valmis kriitikaks, sest just vastuseis ja selle painutamine muudab publiku tulevikus veelgi vastuvõtlikumaks muusikale, mille olemasolust eelnevalt aimugi polnud.
Autor tänab Reiner Michalket ja Kornelia Vossbeini Moersi festivali korraldustoimkonnast võimaluse eest külastada festivali.
Loe lähemalt Moersi festivalist ajakirja Muusika juulinumbrist.