Need, kes käisid 15. oktoobril Sügisjazzi raames Elletuse kontserdil, said tunda, milline võiks olla elu kaleidoskoobi sees. Elu, kus sinu ümber maalitakse pidevalt uusi värvilisi maastikke ja kogemusi. Kuigi oled teadmatuses, mis tuleb järgmisena, sa usaldad, kuna üks pilt on aina ilusam kui teine. See elu armastab värve, karaktereid ja tundeid. Mida eriilmelisemad ja vastuolulisemad need on, seda ilusam kooskõla välja joonistub. Usaldusliku kogemuse teejuhtideks olid eesti muusikamaastiku andekad eesotsas Paul Danieliga.
11 aastat tegutsenud ja äsja oma kolmanda albumi üllitanud koosseis Elletuse on loodud selleks, et punuda jazzivõtmes kokku regilaul ja maailmamuusika. Tulemuseks on värskust ja särinat täis ainulaadne kooslus, milles kõigepealt tulevad esile duod: lauljataride eestlaslikult maiste häälte kooskõla ja trummarite energiast pakatav täpne kokkumäng. Mängulisust, kohe sellist päris lapselikku mängimise ja kohalolu rõõmu oli tunda kogu koosseisu omavahelises sünergias, kuigi detailidesse laskudes tulvas vastu pigem täiskasvanulikku põnevust, seiklust, unelemist, igatsust, õrnust ja tugevust. Oma panuse värvivarjundite lisamisel andsid üllatuslikult ka Lauri Saatpalu ja Raul Sööt, kes paari loo ajaks liitusid laval kandvates rollides. Lava, kus tipphetkel viibis kaheksa muusikut, oli loomisväge täis. Eriliselt paistis silma Aleksandra Kremenetski, kelle ümberkehastumine regivärssi ülistavaks aafrika hõimutrummariks oli nii kõrva- kui ka pilkupüüdev. Tema noodipuldilt lendlesid vaatemänguliselt põrandale tapeedipikkused läbitud noodilehed, kui muusik läbi rütmimängude aina edasi tuhises.
Uue plaadi materjalist jäid eriliselt kõrvu Kristiina Ehini luuleread, mis on Elletuse kolmandal albumil „Ilu sõitis jõge pidi“ vormitud neljaks looks. Need kumisevad naiselike arhetüüpide võlust ja valust ning mõjusid Liina Saare ja Liisi Koiksoni esituses väga ehedalt. Üllatuslik oli see, kuivõrd loomulikult kõlasid luuleread maailmamuusika biitide ja kohati suisa rokiliku seade taustal – Paul Danieli arranžeeringud meenutasid justkui kameeleoni, kes muudab värvi vastavalt ümbrusele ja tujule. Kumu auditoorium täitus pühalikkusega, kui kõlama hakkas Pühalepa kihelkonnast pärit eesti rahvaviisile ja Paul Gerhardti sõnadele seatud „Mu süda, ärka üles“, mis võiks Elletuse esituses sobida imeliselt näiteks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmuste hardaiks hetkedeks.
Kokkuvõttes võib elu Elletuse kaleidoskoobi sees iseloomustada väga lihtsalt: jazzilik kergus, südant paitav rahvaviis ja luule, maailmamuusika särtsakas karakter, põnevus, unelus, muusika soe sülelus.
Kumu auditooriumis 15. oktoobril 2017. a.
Koosseis:
Liisi Koikson – laul
Liina Saar – laul
Joel-Rasmus Remmel – klahvpillid
Paul Daniel – kitarr
Peedu Kass – bass
Ramuel Tafenau – löökpillid
Aleksandra Kremenetski – löökpillid
Lauri Saatpalu – laul
Raul Sööt – saksofon