Improvisatsioon ja koorilaul käsikäes

15. detsember 2018
Kristi Oolo

Reede õhtu pakkus ka Viljandi publikule võimalust nautida jazzihõngulist muusikat. Omavahel oli kombineeritud klassikaline koorilaul (Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja Arve Henrikseni võluvad improvisatsioonid trompetil. Seda kõike hoidis koos ja andis lõpliku viimistluse Robert Jürjendal kitarril ja Madis Metsamart löökpillidel. Õhkkond oli soe ja niigi pühalikule repertuaarile lisas ebamaisust kontserdi toimumine Viljandi Baptistikirikus. Publiku muljeid kogus pärast kontserti Jazzkaare veebireporter Kristi Oolo.

 

Merili (23), muusikatudeng: „Olin varem Filharmoonia Kammerkoori interneti vahendusel kuulnud ja teadsin, et nad on tasemel Eesti koor. Nende kontserdil käisin esimest korda. Kirikus kõlasid nad tõesti väga hästi ning võib öelda, et nii kõrv kui ka vaim puhkas. Eriliseks tegi kontserdi ka kolme instrumendi kaasamine. Eriti trompeti soolomäng kooriga, mida tavaliselt ei näe. Kui nüüd kavast rääkida, siis minu jaoks jäi natukene ühekülgseks. Oleks võinud kuulda rohkem sõnu ja eesti keelt.“

 

Kristiina (35), ettevõtja: „Jäin kontserdiga väga rahule. Kahtlesin alguses, kas jazzi ja koorilaulu sidumine ennast sellises võtmes õigustab, aga see mõjus tõepoolest hästi. Silmade sulgedes hakkasid mõttes jooksma pildid ja minu arvates see ongi kõige parem kontserdielamus – kui muusika viib sind kuskile eemale, aga samas oled kohal.“

 

Madis (38), konsultant: „Minu jaoks pakkus kõige rohkem elamust trompetimängija. Olen kujutanud trompetimängu ja kõla ette teistmoodi, aga see oli hoopis teine tase. Uskumatu, et muidu nii valjust ja teravast pillist saab kätte nii õrnu kõlasid. Ega ma muidugi ise muusik pole, aga minu jaoks oli see üllatav.“

 

Pille (45), dirigent: „Mulle väga meeldis. See on kindlasti minu sellel aastat külastatud kontsertidest kõige parem. Mulle meeldisid Jürjendalile omased kõlataotlused, trompetimängija improvisatsioonilised oskused ja see, kuidas on võimalik trompetit mängida nii, et see pole enam trompet. Kõik haakisid omavahel nii ulmeliselt hästi. Selles ruumis hakkas kõik nii hästi tööle ja see oli talvekontsert kõige paremas mõttes. Filharmoonia Kammerkoori tase on muidugi üle mõistuse. Hämmastav oli see, kuidas on võimalik kõladega mängida. Väga meeldis see, et koor, mis tegelikult ei allu improvisatsioonile, siis esituse järgi jäi mulje, et ka kooril oli mingi improvisatsioonivabadus. Kõik oli omavahel meisterlikult sulatatud. Minu jaoks tekkis siin erakordne fluidum. Baptistikirik on Viljandis parim koht selliste kontsertide toimumiseks. Hästi oli lahendatud see, et publikule ei antud aega plaksutamiseks. Aga samas, kui aplaus tuli, siis sellepärast, et lihtsalt ei olnud enam võimalik olla plaksutamata ja pidi kõik emotsiooni endast välja andma, mitte seetõttu, et traditsiooniliselt lugude vahel plaksutatakse.  Väga meisterlikult tegi oma tööd ka helimees. Ta pani nii palju kaja peale, et ruum hakkaks mängima. Koor ei kõlanud kuivalt, aga samas oli tekstist väga hästi aru saada. Ma arvan, et helindamata oleks kõik kaduma läinud.“

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor & Robert Jürjendal, Arve Henriksen (Norra), Madis Metsamart

13. detsembril Niguliste kirikus ja 14. detsembril Viljandi Baptistikirikus

 

Koosseis:

Eesti Filharmoonia Kammerkoor – vokaal

Kaspars Putniņš – dirigent

Robert Jürjendal – kitarr

Arve Henriksen – trompet

Madis Metsamart – löökpillid

 

Vaata Tallinna kontserdi pildigaleriid siit!