Intervjuu: I Wear* Experiment - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

22/04/2017 Intervjuu: I Wear* Experiment

Intervjuud Maria-Ursula Kurm

Juba viiendat aastat Eesti muusikamaastikul tegutsev kolmik on tuntust kogunud elektrooniliste poplugudega, mida täiendavad rokilikumad helid ja värvilised visuaalid. Aasta tagasi tuli välja nende esimene kauamängiv ja seejärel on bänd tuuritanud kaks korda Aasias ning selja taga on ka üks pikem Euroopa tuur.

 

I Wear* Experimenti liikmete Johanna Eenma, Hando Jaksi ja Mikk Simsoniga vestles Jazzkaare reporter Maria-Ursula Kurm.

 

Kuidas teie lood sünnivad?

Hando: „Ma veedan enamiku ajast stuudios. Kui tuleb mõne loo idee, esitlen seda Mikule, Johannale ja meie produtsent Martinile. Sõelume sõkalde seast terad välja ja hakkame nendega edasi eksperimenteerima. Sealt hakkab protsess pihta, otsustame koos, mis suunas edasi minna. Veebruaris oli umbes kakskümmend uue loo ideed, millest praegu töötame seitsme kallal. Praegu teeme ka teiste muusikutega koostööd, mis on väga huvitav.“

 

Mikk: „Lugude kirjutamine algab tavaliselt kindlast teemast, tihti on selleks mõni isiklik kogemus. Mõte peab olemas olema, et saaksid head sõnad sündida. Niisama riime me ei loo.“

 

Johanna: „Poisid kirjutavad enamasti sõnu. Ma võin vahepeal anda paar lauset, millega ütlen kogu asja mõtte ära.“

 

Hando: „Kui Johanna tuleb mingi fraasi või mõttega, on äge väljakutse see lugu sinna juurde mõelda. Mõnikord on see marukeeruline, aga mõni päev on ka selline, kui muudkui tuleb ja tuleb. Kõige raskem osa on minu jaoks alati teine salm – see on kuristik, millest üle hüpata on nii raske.“

 

Millist muusikat te ise kuulate? Millised on Teie lemmikalbumid?

Hando: „Olen viimasel ajal palju Chemical Brothersi mitte-enam-nii-uut plaati kuulanud, mille uuesti avastasin. Uus Mastodoni plaat üllatas mind ka väga, olen kaua nende fänn olnud. Kõige parem kontsert, kus Eestis käinud olen, oli Avishai Cohen Trio esinemine Vene Teatris.“

 

Johanna: „Ootan väga Liisi Koiksoni uue plaadi kuulamist, sest singel raputas mind väga. See oli nii teistsugune.“

 

Mikk: „Minu alatine lemmik on The Mars Volta. Kui nende viimane plaat välja arvata, on kogu nende looming fantastiline. Palju olen viimasel ajal kuulanud ka hiphopi, nagu Run the Jewels ja A Tribe Called Quest. David Bowie viimane plaat kõnetas mind samuti, nii muusikaliselt kui ka temaatiliselt. Siiski väga palju ei jõuagi muusikat kuulata, sest oleme koguaeg stuudios selle sees. Kui lõpuks koju jõuan, olen pigem vaikuses.“

 

Kuidas sündis teie bändi nimi?

Hando: „Nimest rääkides võib paralleele tuua The Philadelphia Experimendiga. Legend on selline, et mitu aastat tagasi tulid kokku Ahmir Thompson ehk Questlove ning kaks jazzmuusikut. Nad pandi stuudiosse kinni ja öeldi, et enne välja ei saa, kui plaat on valmis. Nad polnud kunagi varem koostööd teinud. Stuudio asus Philadelphias, nagu nimest aru saada. Sellest muinasjutust koorus välja I Wear* Experimenti kontseptsioon. Paar aastat hiljem otsustasime, et teeme bändi. Alates esimestest kontsertidest on selle viie aasta jooksul umbes üks nädal puhkust olnud. Kogu ülejäänud aja olen igal vabal hetkel stuudios olnud ja bändi asju ajanud.“

 

Olete juba päris kaua tegutsenud ja sujuvalt Eesti muusikamaastikul tuntust kogunud. Mis on selle teekonna jooksul kõige raskemaks osutunud?

Mikk: „Kõige raskem on kõike ise teha. Muusikat tahaks teha, aga me teeme kõike muud ka – suhtlemised, meilid jne. Täna olen kella üheksast stuudios olnud, aga muusikat pole veel teinud.”

 

Johanna: „Oleme üsna sujuvalt edasi liikunud. Kõik on loogiliselt toimunud. Aga selline tunne on, et umbes pooleteise aasta pärast võib see kõige raskem hetk tulla.“

 

Mis on teie edasised eesmärgid?

Johanna: „Ühe sõnaga öeldes – Aasia. Pikaajaline eesmärk on saada keskenduda rohkem loomisele, kui kõigele muule. Kui see on saavutatud, tekivad ka uued eesmärgid. Sel hetkel, mil me saame ainult muusikat teha, läheb meil väga hästi.“

 

Hando: „Kui vaadata tagasi kolme aasta tagusele endale, tundub, et meil läheb praegu ikka väga hästi. Tegelikkuses on aga alati kuhugi edasi liikuda ja areneda.“

 

Mis teid inspireerib?

Mikk: „Filmid, erinevad juhtumised elus, Louis CK stand-up. Filmide vaatamine paneb mind tundma mingit moodi, mis on sõnades väljendamatu. Siis tekib soov seda tunnet muusikaga tekitada, või vähemalt sarnast tunnet. Filme vaadates on ka mõni dialoogijupp selline, et tahaks sellest tundide viisi sõnu kirjutada.“

 

Hando: „Lugu kirjutades on tavaliselt üks sound, mis tohutult inspireerib ja annab kogu loole tugeva karakteri. See annab kogu loole hoopis teise hinguse. Kui juba loo ideed alustades satub  just see õige heli, inspireerib see selle looga rohkem süvitsi tegelema. Hiljuti oli väga inspireeriv ka süntesaatoriga helide avastamine – kadusin kuueks tunniks kuhugi teise maailma ning avastasin muudkui uusi helisid.“

 

Johanna: „Hullult äge kogemus oli Koreas palee vahtkonnavahetuse ajal. Sealne orkester kõndis läbi aia ja tekitas uskumatult lahedaid helisid puhkpillide ja trummidega. Nende heliread on hoopis teistsugused ning kogu see asi kõlas nii erinevalt. Seal oleksin tahtnud küll kohe stuudiosse hüpata ja midagi uut luua.“

 

I Wear* Experiment 21. aprillil Punases Majas.

 

Koosseis:

Johanna Eenma – vokaal, klahvpillid

Hando Jaksi – bass, elektroonika

Mikk Simson – trummid

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!