Angie Stone muutis Linnahalli ühtaegu nii koduseks kirikuks, tähelavaks kui ka tantsusaaliks. Laura Paju ülevaade.
26. aprillil Tallinna Linnahallis toimunud kontserdil rabas neo-souli pioneer Angie Stone publikut hiilgava lavashowga. Ligi kaks tundi väldanud kontsert oli tulvil rõõmsaid üllatusi ja määratlematut positiivsust.
Kontserdielamusi jagab Laura Paju.
Mõnikord on kontserdilt saadud emotsionaalne laeng nii võimas, et seda on võimatu sõnade abil adekvaatselt edasi anda. Angie Stone oma bändiga kandis sedasorti positiivsust, mida võiks ekstaatilisuse poolest võrrelda gospellike jumalateenistustega. Paratamatult jääb katse toimunut kirjakeelde vormistada imetabase fluidumi halliks varjuks.
Linnahallis toimunud kontsert andis märku sellest, et gospellik meelelaad saadab Angie’t tänase päevani. Juba tema isa oli gospelilaulja, kes oma tütre varakult kirikukoori laulma pani. Olgugi, et 16-aastaselt astus tüdruk oma rada ja hakkas räppima pundis nimega The Sequence, on lapsepõlvest kaasa saadud panus siiamaani jõus. Muidugi võib sarnaselt Angie Stone’iga rääkida gospeli mõjust paljudele teistele soulilauljatele. Kuid Linnahallis toimunud kontserti muutis eriliseks Angie võime publikut kaasa haarata ja individualistlikes eestlastes seletamatut ühtekuuluvustunnet tekitada.
Juba esimese loo ajal palus Angie Stone publikul püsti tõusta ja ergutas esireas olijaid aktiivsemalt kaasa elama. Aga see polnud veel kõik. Lauldes hittlugu „Baby”, laskus Angie koguni ise lavalt alla ja jalutas vabalt rahva seas ringi. Kirjeldamatu oli nende inimeste rõõm, kes nägid tõelist soulidiivat kõigest mõne sentimeetri kauguselt möödumas.
Angie Stone tahtnuks justkui öelda, et on tavaline naine, üks paljude seast. Tema võimet publikus ühtekuuluvustunnet tekitada illustreerib hästi ka järgmine tõik. Oma vana hitti „Brotha” („Vennas”) esitades palus ta ühe loo vältel kõigil saalisviibijatel helendavate telefonidega lehvitada. Soulitar korraldas vilkuva mobiilidisko, mis meenutas tähesadu augustiöös. Hetkeks võisid saalis viibijad end samavõrra staaridena tunda kui artistid laval.
Kontserdil toimunud üllatustest võiks veel pikalt kirjutada. Ometi ei tasu unustada seda, et lisaks efektsele lavashowle on Angie Stone ka tasemel laulja. Ta esitas oma lugusid vähemalt sama hästi, kui need plaadi peal kõlavad. Oma osa on selles ka loomulikult suurepärasel bändil, kelle ta oma Euroopa turneele kaasa oli võtnud. Angie Stone jättis äärmiselt südamliku mulje, kui andis võimaluse ka bändikaaslastel särada. Kui lava etteotsa kutsutud backilaulja Ashley Washington oma vokaalsed võimed paljastas, ei jäänud publikul muud üle kui imestades õhku ahmida. Lisaks sellele astusid lauldes üles teine taustvokaal Sharay Crain ja klahvimängija Jonathan Richmond. Isegi trummar Segdrick Marsh tõusis komplekti tagant püsti ja laulis. Selgus, et mitte sugugi kehvemini kui Luther Vandross. Mis siis veel rääkida saksofonimängijast Michaeel Phillipsist, kes lisaks hingelistele saksisoolodele publikut ka robotliku süntesaatorlauluga lõbustas.
Angie Stone polegi ehk hääle poolest nii omapärane, kuid tal on haruldane oskus lugusid kirjutada. Muu hulgas on ta laule loonud ka Erykah Badule, D’Angelole ja Mary J. Blidge’le. Kontserdil ajal oli suureks plussiks see, et Angie ja tema backilauljate hääled moodustasid heakõlalise terviku, mis omakorda saatebändi meelasse võrgustikku sulandus. Jääbki vist saladuseks, kuidas suudab Angie Stone olla samal ajal nii vankumatu bändiliider kui ka leplik seltskonda sulanduja.
Huvitav oli see, et Angie jättis mitu lugu poole pealt katki, lisades, et need pole hetkel õiged. Tekkis küsimus, kas ta üritab päriselt muusikamaailma plaanipärasust trotsida või oli see kõigest osav trikk, mille abil publikut põhilugude ajaks üles kütta. Igatahes superhiti „I Wish I didn’t Miss You” eel mõjus see ootamatult tõhusalt. Publik vilistas ja karjus meeletuna, kui esimeste taktide ajal tuntud meloodiad kostuma hakkasid. Sellele järgnes kaasalaulmine, tants ja üles-alla hüplemine.
Angie Stone muutis Linnahalli ühtaegu nii koduseks kirikuks, tähelavaks kui ka tantsusaaliks. Ta pani Jazzkaare juubelifestivalile särava punkti, mis loodetavasti helgib meie mälestustes veel pikemat aega.
Angie Stone (USA), 26. aprillil kell 19.00 Tallinna Linnahallis.
Koosseis:
Angie Stone – laul
Jonathan Richmond – muusikaline juht, klahvpillid, taustvokaal
Travis Sayles – klahvpillid
James Owens – kitarr
Michael Phillips – saksofon
Leshawn Thomas – bass
Segdrick Marsh – trummid
Ashley Washington – taustvokaal
Sharay Crain – taustvokaal