JK: Clazzis on jazzitunnid alanud - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

18/04/2008 JK: Clazzis on jazzitunnid alanud

Uudised

Susanna Alexandra ja Rain Rämmali trio Clazzi-õhtu tervikuna oli mõnus salongidžäss, kus muusika on sume ja tasane, sobib taustaks, kuid samas mõjub kaasa- ja tantsulekiskuvalt. Clazzi-õhtu meeleolu kirjeldab Marje Ingel.

Kui Susanna Alexandra Rain Rämmali trioga Clazzi jõudis, oli festivali teises jazziklubis – teatris NO99 – kontsert juba alanud. Noorte esinejate varasemate saavutustega kursis olles võis kindel olla, et ka restoranis Clazz pole tegemist „klassiõhtuga“, vaid õhtuga, kus laulja Susanna Alexandra, klahvpillimängija Rain Rämmal, bassist Siim Usin ja trummar Ivo Priilinn oma klassi näitavad.

Nimelt on Susanna Alexandra Veldil ette näidata vokalisti eripreemia 2006. a. Rainbow Jazzilt, aasta varem tunnistati Rain Rämmal samal konkursil parimaks instrumentalistiks. Ka Siim Usinal ja Ivo Priilinnal on jazzifestivalidel esinemise kogemus olemas varasemate aastate Tudengijazzilt ning Nõmme Jazzilt.

Ülevaate Clazzi-õhtust annab Marje Ingel.

Kui Clazzis toodi kuuldavale selle õhtu esimesed noodid, oli – mine tea, kas nimme või juhuslikult – esimeseks lauluks valitud Jazzkaare peaaegu et nimekaim: Antonio Carlos Jobimi “Double rainbow” (originaalpealkiri “Chovendo na roseira”). Edasine kava koosnes peamiselt jazzistandarditest, nende vahele pikiti teisigi tuntud lugusid jazzikastmes. Lavaümbrus oli algusest peale rahvast täis, päris raske oli leida istekohta, kust ka laval toimuv näha oleks. Paljud olid end kuulama unustanud ja baariletile selja pööranud, kuid tantsima asusid esimesed julged alles päris kontserdi lõpupoole. Küllap olid selles „süüdi“ ka just kontserdi kolmandasse ossa paigutatud rütmikamad lood.

Kohe alguses jäi kõrva lauljatari mahe hääl, mis ühtviisi hästi sobis esitama nii bossanoovat kui ka ballaade. Mõõdukas ja maitsekas esitus ei lubanud mingit ülepakkumist ega stiilivääratust, kõik oli läbimõeldult paigas (välja arvatud paar üksikut nooti, kus saanuks intonatsioonipuhtuse kallal norida). Ansambli esitust tervikuna iseloomustaksin sõnaga „salongidžäss“ – muusika on meeleolult mõnus ja tasane, sobib taustaks, kuid samas mõjub kaasakiskuvalt. Klubiõhkkonda arvestades oli see valik arusaadav, teisalt – kuna tegemist on ikkagi džässfestivaliga – oodanuks muusikuilt ehk rohkem soovi silma paista ja oma individuaalset meisterlikkust soolodega esile tõsta. Sedapuhku võttis improviseerimise põhiraskuse ja au enda peale Rain Rämmal. Mõnes loos jäi improvisatsioon laulja Susanna Alexandra hooleks, parimini õnnestus see jazzikuue saanud muusikaliloos „Wouldn’t it be lovely?“ („Kas poleks tore see?“).

Bassisoolot õnnestus kuulda vaid laulus „Summertime“. Kontserdi kavas oli nimetatud lugu eelviimane ja selleks ajaks hakkasid välja kooruma ka Susanna Alexandra muidu igati kiiduväärse hillitsetud stiili miinuspooled – nagu mõni teinegi lugu, oli ka Gershwini „Summertime“ lahendatud rokilikus võtmes, kuid laulja ei olnud saateansambliga päris samal lainel, jäädes oma vaoshoituse vangi. Oleksin tahtnud ka lauljalt sel puhul kuulda tema jõulisemat poolt.

Susanna Alexandra selle õhtu suurimaks õnnestumiseks pean kontserdi algul kõlanud tõlgendust laulust „Peel me a grape“. Tema napp, justkui sordiini all hoitud esitus andis tekstile pinge, mis minu arvates sobib laulu sõnumiga ideaalselt: „I’m getting hungry – peel me a grape“ (vabas tõlkes „igatsen midagi mahlast, koori mulle üks greip“). Seda võib mõista sensuaalsena, kuid võib tõlgendada ka kui inimese üldisemat iha millegi enama, täiuslikuma poole.

Muide, mingil hetkel kontserdil tabasin end isegi mõttelt, et Susanna Alexandra meenutab mulle oma oskuslikult doseeritud napi, kuid sensuaalse häälekasutusega Marilyn Monroe’d – võtku noor lauljatar seda kui komplimenti. Matkimist ei saa Susannale mingil juhul ette heita, ma ei tabanud teda kedagi jäljendamas. Hea, kui artist ei takerdu oma lahenduse otsimisel teiste artistide nägemustesse. Just jazzis, kus on nii palju eeskujusid, on edu kohustuslikuks eelduseks iseolemise julgus ja vabadus.
Oma rada on leitud, kuid seda mööda tuleb käia veel pikk tee – tuult tiibadesse!

Susanna Alexandra ja Rain Rämmal trio
Reedel, 18.aprillil kell 22.00 restoranis Clazz
!

Koosseis:
Susanna Alexandra – laul
Rain Rämmal – süntesaator
Siim Usin – basskitarr
Ivo Priilinn – trummid