Intervjuus Jazzkaare veebile ülistavad Jorge Pardo ning José Luis Gutiérrez üksteist ja teineteise loomingut, kuid ei pea end muusikutena väga sarnasteks.
Saksimeeste ja saksofonimuusika austajate sammud kõndisid Jazzkaare viimasel päeval kindlasti üksmeelselt Estonia kontserdisaali suunas. Päeval andis kontserdi Itaalia saksofonist Francesco Cafiso ja mõni tund pärast seda astusid lavale Hispaania suurkujud Jorge Pardo ning José Luis Gutiérrez.
Saksofoniduo pluss rütmigrupp koosseisus Ramon Garcia (kitarr), Inigo Azurmendi (kontrabass) ja Tomasso Gagianni (trummid) mängisid põhiliselt mõlema saksofonisti loomingut, sekka mõni jazzstandard ja hispaania traditsionaal.
Meestel haaras nööbist Rivo Randver.
Kas meenutaksite aega, kui te esimest korda laval kohtusite?
Jorge Pardo: “Kõige esimene kord oli umbes seitse aastat tagasi Hispaanias ühel kontserdil. Mina mängisin oma bändiga, José Luis lõi kampa ja hakkasime jämmima. Me saavutasime kohe üksmeele ja mõne aja pärast ta kutsus mind oma bändi mängima. Täna mängimegi selle bändiga. Lisaks oleme ka kahekesi kontserte andnud.”
Mõlemad olete saksimehed, kui sarnaseks te end peate?
Pardo: “Me ei ole eriti sarnased oma mängu poolest, aga me jagame ühesugust muusikamaitset. Nii et meie dialoogid ei ole väga sarnased. Aga meie suund paistab olevat samasse kohta suunatud.”
Kas kirjeldaksid José’d muusikuna, saksofonistina?
Pardo: “José Luis’l on väga isikupärane stiil. Tal on võimas saund ja samal ajal on ta muusikaline kõne Ibeerialik, see ei ole nii väga flamenco, sest ta ei ole palju flamencomuusikutega koos mänginud. Aga tema muusikas on palju Hispaaniat, ütleme nii. Sa pead seda täna ise kuulama tulema, siis saad täpsemalt aru, mis ma mõtlen.”
José Luis, kas kirjeldaksid Jorge Pardot, kui muusikut?
José Luis Gutiérrez: “Jorge Pardo on üks tähtsamaid muusikuid Euroopas. See on tõsi, sellepärast ma temaga koos mängingi. Ta on revolutsioonäär. Ta mängib koos parimate muusikutega, nii flamenco legendide kui ka jazzimeestega, näiteks kasvõi Cameron de la Isla ja Chick Corea. Ta on pidevalt liikuv muusik, igal järgneval kontserdil teeb ta midagi uut. Minu silmis on ta üks tähtsamaid muusikuid maailmas.”
Teie vanusevahe on ligi 20 aastat, kas see on teie koostööd kuidagi mõjutanud?
Pardo: “Ei, üldsegi mitte. Muusikas vanus ei ole määrav. Kui mina olin 20, mängisin koos muusikutega, kes olid 40,50. Nüüd olen mina 50 ja mängin mulle meeldib väga mängida noorte heade muusikutega. Kui sa oled laval, siis vanus ei ole oluline. Muidugi on vanematel rohkem kogemusi, aga ka see ei ole sageli kvaliteedinäitaja. Muusika on selles mõttes ka väga hariv, noortega koos mängida on minu jaoks sageli huvitavam.”
Täna esines teiega samas saalis noor saksofonist Francesco Cafiso, kas käisite kuulamas? Kuidas teda saksofonistina hindate?
Parda: “Jah, õigus küll. Kahjuks täna ei õnnestunud kuulama minna, aga ma olen temaga kohtunud. Me tuuritasime Chick Coreaga ja mängisime ühel kontserdil koos. Ta on tõesti eriline, selline stiilne jazzimees.”
Kuidas sa üldse suhtud sellesse, et noored muusikud nii palju esinevad, kas see ohtlik ei või olla, just arengu mõttes?
Pardo: “Pean ütlema et nii ja naa. Igal muusikul, olgu ta noor või vanemapoolne, peab olema piisavalt ruumi, et omaette olla, mõelda ja harjutada. Aga seda on vaja selleks, et sealt ruumist mingi hetk väljuda ja laval hästi mängida ning kui noorel inimesel on võimalus palju laval mängida, on see talle kindlasti väga kasulik.”
José Luis, sa oled ka õpetaja, kui tähtis on sinu jaoks õpetamine? Mis on sinu õpetamise filosoofia?
Gutiérrez: “Õpetamine on minu jaoks äärmiselt oluline. Ma mängin oma õpilastega vahel ka ühel laval, see on ka mulle väga kasulik, mitte ainult õpilastele. Ma üritan oma õpilasi suunata mitte nii väga tehnilise virtuoossuse poole. Tõeline virtuoossus on mängida lihtsalt, aga teha seda väga hästi. Tehniline osavus on rohkem kogemuse ja pädevuse küsimus, see tuleb igal juhul, aga enne peab oskama mängida lihtsalt.”
Kas flamenco on teie põhiline suund muusikas?
Pardo: “Ma olen tõesti väga sügavuti flamencos sees. See tuleneb sellest, et olen mänginud koos selliste meestega nagu Cameron de la Isla, Paco de Lucia, Enrique Morente ja paljude teiste flamenco interpreetidega. Flamenco on tegelikult nii suur ala ja sinna sisse mahub ka jazzi ja palju muud.”
Kas on kerge olla jazzmuusik Hispaanias, kas saate vääriliselt austust ja tasu oma töö eest?
Pardo: “Nii Hispaanias kui ka mujal maailmas, kindlasti ka Eestis on praegu aeg, kus jutt jazzist liigub, inimesed on rohkem huvitatud ja aina rohkem näidatakse selle muusika ja muusikute vastu austust. Kuid väga rikkaid jazzmuusikuid on vähe, siis peab olema täiesti tipus. Aga üldiselt, oma valdkonnas saame piisavalt positiivset tagasisidet.”