Küllap elab Uno Naissoo looming meis peagi edasi sama iseenesestmõistetavalt kui pärimusmuusika, leiab maestro poja Tõnu Naissoo kvarteti ja Anna Põldvee kontserdil käinud Marje Ingel.
Keila Kultuurikeskus asub raudteejaamast väikese jalutuskäigu kaugusel. Tõnu Naissoo kvarteti & Anna Põldvee kontserdi ootuses sellesse stalinistlikku roosasse majja jõudes võtab mind fuajees vastu lauljatari hele hääl – ülal II korruse saalis sätitakse heli paika. Teen aega parajaks, vaatan kunstinäitust, kui minust möödub tuttavlik mees kontrabassiga. See mees on Ara Jaraljan. Kui kontsert algab ja muusikud lavale tulevad, näen oma üllatuseks, et koosseisus on veel teinegi asendusliige: Paul Daniel kitarriga. „Ega’s midagi, seda põnevamaks läheb,“ jään huviga ootama.
Džässisündmusest Keilas räägib Marje Ingel.
Alustatakse rahvalaulu-hõngulise instrumentaalpalaga. Eesti jazz‘is on pärimusmuusika teemasid palju kasutatud, kõigepealt meenub Tõnu Naissoo osalus ansamblis Collage. Hetkel lavalolijatest kuuluvad Paul Daniel ja Ara Jaraljan samuti pärimusmuusikaga tegelevasse ansamblisse Helletused.
Teiseks looks tuleb eesriide tagant välja ka lauljatar Anna Põldvee ja ma saan teada veel ühe uudise: Anna on Keilast pärit! Kodupubliku toetust jagub talle täna arvulises mõttes vähevõitu – saal on pooltühi. Küllap ei ole ta kodulinnas veel kuulsaks saanud, kuigi eelmisel aastal Otsa-kooli lõpetanud neiu on jõudnud juba Tõnu Naissoo kvartetiga Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistaval tuuril Ameerikaski käia.
Ka Keila kontsert on juubelihõnguline – pühendatud Uno Naissoo 80. sünniaastapäevale ning täidetud otsast lõpuni ainult tema muusikaga. Kõik laulud on tuttavad, esitus korralik, kõlab heal tasemel popjazz. Tasapisi süveneb minus tunne, et laulja esitus on natuke tavalisevõitu – pole küll maneerlik ega matki kedagi, kuid hakkab natuke meenutama Otsa-kooli saalis toimuvat kontserti… Ja juba sigineb pähe mõte: kas tõesti on antud juhul maestro poolt tegemist eesti džässmuusikute järelkasvu koolitamisele suunatud projektiga ja just sellepärast ei pürginudki ta Jazzkaarel pealinna lavadele, vaid läks mööda vabariiki džässipisikut levitama?
Õnneks peletab mu kahtlused järgnev lugu „Päeva lõpp“, mille ad libitum algust juhendab Paul Daniel kitarrikaelaga hoogu andes ning tema huvitavat soolot kuulates kerkib millegipärast meelde võrdlus Rujaga. Sealtpeale võtab kontsert kursi fusion‘i suunas.
Kontserdi teljeks kujuneb instrumentaalpala „Komistades“ aastast 1964. Mõnusalt funkivas loos „murtakse“ popi selgroog lõplikult, Paul Daniel laseb kuuldavale järjekordse hea fusionliku soolo, maestro improviseerib süntesaatoril ning bassisoolo teenib lausa kaks aplausi – ühe keset soolot ja teise soolo lõpus, seejärel kuuleme ka trummisoolot helilooja Uno Naissoo lapselapselt.
Lauluga „Must mees“ läheb bänd tõeliselt käima ja kontsert pöördub tõsiseks festivalijazziks, ka maestro on end soojaks mänginud ja „põrutab“ üha uhkemaid soolosid kord klaveril, kord süntesaatoril. Bassil toob Ara Jaraljan kuuldavale kauneid poognatõmbeid ja meloodilisi soolosid, publikust kostub vaimustushüüdeid ja tulist aplausi. Ka lauljatar on lõpuks lavakrambist nii palju vabanenud, et julgeb tunnistada: kuigi sellel laval on ta varemgi esinenud, pole üks asi aastatega põrmugi paranenud – närv on ikka sees!
Alles viimases loos „Ma tulen ja lähen“ tunneb Anna end nii vabalt, et söandab ka ise laulu lõpus improviseerida. Hoo sisse saanud pillimehed teevad omalt poolt julge avastusretke harmooniamaastikul, mis viib otsapidi sellest laulust välja ja lõpeb kusagil piirialal, selle loo ja kõigi teiste võimalike lugude vahel. Igal juhul on see retk huvitav. Publikust kostab tunnustavaid hõikeid ja aplaus nõuab kontserdi jätkamist.
Lisalooga „Mu kodu“ juhatatakse kuulaja kaarega uuesti hubasemasse levimuusikasse tagasi ning rahva nõudmisel korratakse laulu „Must mees“. Ring saab täis, saalis kõlab jälle rahvalaululik „Leelo-lee-hei-li-leelo-leelo-lee!“. Uno Naissoo looming elab meis kõigis edasi ka pärast kontserti, muutudes küllap peagi sama iseenesestmõistetavaks kui pärimusmuusika.
Tõnu Naissoo Quartet & Anna Põldvee „Kui tahad olla hea“
20. aprillil kell 17.00 Keila Kultuurikeskuses
KOOSSEIS:
Tõnu Naissoo – klahvpillid
Anna Põldvee – laul
Paul Daniel – kitarr
Ara Jaraljan – kontrabass
Marko Naissoo – trummid