New Lousadzaki kontsert oli ootustepäraselt energiline, tooni andis prantsuse free-jazz ja ka folkmuusika. Loe Rivo Randveri ülevaadet.
Esmaspäev, 23. aprill oli sel aastal Jazzkaarel prantslastele pühendatud. Eesti Draamateatris esines Jean-Francois Baez Trio ja tund pärast neid algas samal laval kontsert, kus üles astus oktett New Lousadzak. Tooni andvaks stiiliks oli prantsuse free-jazz.
Kontserdist annab ülevaate Rivo Randver
Prantsusmaa muusikud on igaaastased artistid Jazzkaarel. Võib julgelt väita, et neil on ka oma kindel maine. Enamasti võib juba ilma artistitutvustust lugemata ära arvata, et kui kontserdi annavad prantslased, siis küllap on nende muusikal avangardismi lõhn juures. Ja nii arvates tavaliselt väga ei eksi.
Väikese orkestri mõõtu New Lousadzaki ninameheks oli kontrabassist Claude Tchamitchiani, kelle loodud muusikat ansambel mängis. Valdavalt oli tegu energilise ja dissoneeriva heliloominguga. Lood olid ilmselt ühe ja sama sulega kirjutatud, struktuurilt ja karakterilt oli repertuaar tegelikult üsna üksluine.
Sellegi poolest ei tekitanud kontsert igavust. Kohati tüütas ära küll see täiega andmine ja muusika pidev kulmineerumine müralähedaseks, kuid kontserdil oli päris palju huvitavaid meloodilisi lahendusi ja rütmistruktuure.
Ansambel mängis väga intensiivselt ja improvisatsiooni oli palju. Sageli kõlas oktett nii, nagu oleks mängijaid laval vähemalt poole rohkem. Harmoonia oli väga tihe, aga seejuures oli hästi välja toodud suhteliselt minimalistlik meloodia.
Meloodiat mängis enamasti Médéric Collignon väikest mõõtu pocket-trompetil ning vahel ta ka laulis. Paari aasta eest Jazzkaarel suutis ta edukalt üksindagi terve kontserdi täita, tõustes nüüd ka selgelt esile New Lousadzaki pillimeeste seast. Eriti väärib äramärkimist Collignoni laul. Tema hääleulatus oli lausa naljakalt lai. Ta võttis puhtalt väga kõrgeid noote ja väga isikupärane oli tema hääletämber.
Huvitavaks tegi kontserdi omapärane kõla. Kõik pillid kostsid teiste seast hästi välja. Vaatamata tugevale dünaamilisele skaalale ei muutunud ansambli kõla häirivalt robustseks. New Lousadzaki muusika kõlas sageli üpris folgilikult, aga tooni andis tugevalt prantsuse free-jazz‘ile omane mässumeelsus ja kirevus. Siiski ei meenutanud tegevus laval kaost, bänd töötas tervikuna.
Kuigi sugugi mitte kõik kuulajad ei suutnud kontserdi lõpuni vastu pidada, võeti New Lousadzak vastu tulise heakskiiduga ning ilma lisaloota lavalt ära ei lastud.
New Lousadzak (Prantsusmaa)
23. aprillil kell 20.30 Eesti Draamateatris
Koosseis:
Raymond Boni – elektrikitarr
Rémi Charmasson – elektrikitarr
Médéric Collignon – laul, trompet
Lionel Garcin – tenorsaksofon
Daunik Lazro – altsaksofon
Ramon Lopez – trummid, löökpillid
Daniel Malavergne – tuuba
Claude Tchamitchian – kontrabass, kompositsioonid