Jõulujazz: Helin-Mari Arder laulis hinge kõlama - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

15/12/2004 Jõulujazz: Helin-Mari Arder laulis hinge kõlama

Uudised

Helin-Mari Arderi kontsert Nigulistes läks täismajale. Publik kiidab muusikuid ja muusika sobimist kirikumiljöösse.

15. detsembri õhtul esines Niguliste muuseum-kontserdisaalis Helin-Mari Arderi trio. Kaunis muusika, soe atmosfäär, publiku ja muusika ühtesulamine tekitas kuulajais kordumatu tunde. Ansambli koosseisu kuulusid Siim Aimla saksofonil, Teet Raik kitarril ja Ara Jaraljan kontrabassil.

Grete Soosalu ja Miina Mälgand Jazzkaare veebitoimetusest uurisid publiku meeleolu.

Tiit (22) ja Meelis (19), ajateenijad:”Tänane kontsert oli meie esimene kokkupuude Helin-Mari Arderiga – ja väga meeldiv. Mõnus kaja oli saalis, tekitas tunde nagu oleks pooleldi unes. Vahva, et laulud olid erinevates keeltes – me suutsime neid kokku lugeda tervelt neli. Muusika justkui “laadis” kuulajate “akud” uuesti täis.”

Krista, pangandustöötaja, ja Raivo, tisler:”Väga hea heli oli. Tänasest jäid kõige rohkem meelde Arderi omalooming ning mitmed tuntud lood. Oleme kuulnud Helin-Mari ka varem. Kaks aastat tagasi käisime ühel bossa nova kontserdil ja ka TV-s oleme teda näinud. Seekord jõudsime kontserdile tänu Jazzkaare punastele reklaamidele ajalehtedes, mis hakkasid väga hästi silma.”

Margus (33), juht:”Viimase peal kontsert! Kuigi vahepeal kajas liiga palju, aga asi võis olla ka selles, et istusin küllaltki kaugel. Kontserdi pikkus oli täpselt paras – mitte liiga lühike, mitte liialt pikk. Sattusin siia juhuslikult, möödaminnes. Olen rahul igatahes, et tulin. Eriti jäi meelde kontrabass ja selle kõla.”

Kristel Kaevado (31) ja Mait Sooaru (32):”Väga-väga meeldis. Teadsime juba ette, mida oodata, sest oleme jälginud Helin-Mari Arderi tegemisi juba varemgi, kuid esimest korda kuulsime teda kirikus. Selline muusika sobib siia saali väga hästi, ideaalselt. Repertuaar ei olnud liiga jõuluteemaline, seda oli just parajalt. Kontsert oli tõeline meeleolulooja.
Üldiselt oleme pidevad Jazzkaare üritustel käijad.”

Marit (19) ja Tiina (19), üliõpilased:”Kontsert meeldis väga. Päike tuli hinge tagasi ja lumeootus ka. Ehk varsti läheb maa lõpuks valgeks. Täna kõlanud muusika aitas leida taaskord iseendas midagi. Esimesest laulust peale haaras muusika meid kaasa. Tõeline kohalolekutunne. Muusika voolas meist läbi ja tõi endaga kaasa ilusad mõtted, muu ununes. Maailm läks lausa teist värvi.”

Marleen (20), üliõpilane:”Kontsert meeldis väga. Kõige rohkem meeldis üks kiiremat laadi lugu. Ja tore oli see, et lisaks bossanovadele olid ka teistsugused jõululaulud või lihtsalt meeleolumuusika.”

Eva (31), prantsuse keele õpetaja:”Laulja meeldis ja muusika meeldis. Ei ole teistel Jõulujazzi kontsertidel käinud, aga ma tean Helin-Mari Arderit varasemast ajast. Ta on mu ülikoolikaaslane ja väikest moodi olen ta fänn.”

Renee, lihtsalt uitaja:”Kena. Kenadus seisneb inimestes. Olen Helin-Mari Arderit ennem live-esituses kuulanud ja arvan, et tal on hea tulemus.”

Ene (40), riigiametnik:”Kontsert meeldis väga. Mina polnud Helin-Mari Arderit elavast peast kontserdil kuulanud, ainult raadiost. Kartsin pettuda, et äkki ei olegi nii hea, aga see siirus, millest Helin-Mari Arderit kuulates aru sain, summutas kartuse.
Nii palju kui olen kuulanud tema muusikat, rõõmustab mind see, et sellist muusikat on võimalik teha nii mõnusalt eesti keeles ja see sobib väga hästi rõskesse kehva suusailma. Nagu oleks mediteerinud see poolteist tundi. Tunnen ennast uue inimesena. Võib-olla see kirikusse ei sobi – vaatasin, et inimesed kõiguvad muusika rütmis – et see võiks olla kohas, kus saaks kaasa õõtsuda.”

Kristi (29), riigiametnik:”Jäin väga rahule. Olen Arderit varem plaadi pealt kuulanud ja ostan kindlasti ka tema peatselt ilmuva uue plaadi. Mulle väga meeldivad eestikeelsed lood. Senini olen kuulanud võib-olla rohkem muus keeles esitajate muusikat nagu näiteks Joyce, kellel on ingliskeelsed ja portugalikeelsed lood. Aga selle kontserdi puhul oleks võinud olla rohkem eestikeelseid lugusid.”