Humoorikate jazziseadete ning riukaliku improvisatsioonilisuse poolest tuntud Dessert Time proovis muusikamängimist kolmekesi. Kunstihoones käis ansamblit kuulamas Mari Hiiemäe.
8. veebruaril Tallinna Kunstihoones Kevadjazzi avakontserdil musitseerinud Dessert Time`i kontsert oli planeeritud pisukese üllatusena. Kaheksa aastat edukalt duona Jaak Sooäär-Daniel Erdmann tegutsenud ansambel oli kampa võtnud noorukese norra lauljatari Gine Gaustad Andersseni. Seetõttu oli oodata tavapärasest erinevat lähenemist. Oluliselt põnevat efekti lauljatari kaasamine siiski ei tekitanud, arvab Mari Hiiemäe.
Dessert Time`i tuliuued, osalt alles nimeta palad kulgesid ootuspärases turvaliselt lõbustavas stiilis, millele norralanna sõnadeta vokaal omalt poolt arvestatavat kvaliteedimuutust juurde lisada ei suutnud.
Daniel Erdmann ja Jaak Sooäär moodustavad kahekesi oma stiilinishis veenva ja tugeva tandemi ning keeruline on nende koosmängu kedagi kolmandaks võtta, nii et ei jääks muljet, nagu teda ballastina pakiraamil kaasa veetaks.
Andersseniga tekkinud koostöö oli kiire projekt. Enne Kunstihoones esinemist oli bänd koos harjutada saanud vaid napp neli päeva. Duo liikmed Sooäär ja Erdmann mõistsid teineteist nagu ikka poolest pilgust, mille tabamist ei saanud aga uustulnukalt nõuda ja nii jäi Anderssen korduvalt oma katsetustes üksinda.
Dessert Time on keeruline tervik, milesse sulandumine profitasemel peaks ilmselt aega võtma aastaid. Ei saanudki loota, et nooruke uustulnuk kaheksa-aastase koosmängimise kogemusega muusikutega samaväärselt haakunud oleks.
Pretensioonitu ning julge noorena tegi Anderssen Dessert Time´i rõõmsad vigurid innukalt kaasa, kuid jäi bändi pealiinist siiski kuidagi kõrvale. Lauljatari ilus avar hääl pääses hetketi kenasti mõjule, kuid oli kohti, mil see mõjus üleliigsena.
Uudsena mõjus Dessert Time´i trio-katsetus kindlasti, kuid seda sellisena nagu a´la kummikomm kiluleival: ühtaegu justkui eksootiline kombinatsioon, teisalt mõte, et eraldi maitseks nad vist paremini.