Neljapäeva õhtul Gregory Porteri kontserdile saabujate rodu ei tahtnud kuidagi lõppeda. Huviliste hulk näis ületavat Merepaviljoni mahutavuse. Kontserdi algul rahvasummaga silmitsi seistes tõdes Porter, et tuleks siia juba järgmisel nädalal uuesti tagasi, kui vaid saaks. Järgnevaks pooleteiseks tunniks vangistas laulja mahe hääl kuulajaskonna oma kütkeisse.
Olles Gregory Porteri loominguga tutvunud tema enda kirjutatud popiliku „Lõvilaulu“ kaudu (see on Porteri teise albumi „Be good“ nimilugu alternatiivpealkirjaga „Lion’s song“), oli meeldiv üllatus kuulda teda tõlgendamas laule ehtjazziliku variatiivsusega. Täisverelistest jazzmuusikutest koosnes ka Porteri saateansambel, eriti jäid kõrva pianist Chip Crawfordi ning saksofonist Yosuke Satoh tulised soolod.
Läbimõeldud kavas tasakaalustasid hoogsamaid lugusid mõtlikud ballaadid, ajatud spirituaalid vaheldusid tänapäevaste tõlgitsustega jazzistandarditest, ning iga järgnev laul tundus eelnenust veel mõnusam ja hingeminevam või hoopis tantsule kutsuvam.
Gregory Porteril polnud raskusi ka publiku laulma meelitamisega, tema esitatud spirituaalile hõikasid kõik kooris vahele „Oh, lord!“, ühes teises laulus tuli hüüda vaid üks sõna „free“ ja kolmandas tuli kaasa laulda juba pikem fraas. Kogu hingest kaasa lauldes, tantsides ja kaasa elades kulges kontsert mõnusas õhkkonnas ja lõppes ootamatult kiiresti. Sellega ei tahtnud publik aga leppida ja nõudis aina uusi lisapalu juurde, nii et nende loendamine lõpuks segi läks. Artisti tagasiplaksutamisel võeti lisaks kätele appi ka jalad, nii et põrand trampimisest põrus. Ega samethäälsel trubaduuril jäänudki muud üle, kui veelkord lavalaudadele astuda.
Kui kontsert lõpuks siiski läbi sai, tuli laululõvi Gregory Porter innustunud fännide suureks rõõmuks plaadileti juurde autogramme jagama.
Gregory Porter 25. aprillil kell 21 Merepaviljonis
Koosseis:
Gregory Porter – laul
Yosuke Satoh – saksofon
Chip Crawford – klaver
Aaron James – bass
Emanuel Harrold – trummid