Piret Tali metleb tõusutrepil jõudsalt liikuva vokalisti kunsti.
Liisi Koikson, CD/DVD “Väike järv” esitluskontserdid
15. aprillil kell 19.00 Tallinnas Salme kultuurikeskuses
16. aprillil kell 19.00 Jõhvi Kontserdimajas
17. aprillil kell 19.00 Tartu Vanemuise teatri väikeses majas
18. aprillil kell 19.00 Pärnu Endla teatris
LIISI KOIKSON on noor ja tagasihoidlik, samas huvitav laulja, tõdeb PIRET TALI, kes imetleb tõusutrepil jõudsalt liikuva vokalisti kunsti.
Üldse ei saanud imeks panna, et menumuusikalis “Georg” lauljanna Liisi Koikson (22) just veealuse hea ja parema (muusika)ilma näkist kuningannat laulab. Selle maailma, mis Georgi lõpuks endale saab. Liisi puhul on “vaga vesi sügav põhi” lause täiesti vettpidav. Naine, kes ühena vähestest noortest lauljatest on võimeline õhtu läbi live’na kontserti andma polkast rokini, suudab end vormida ka glamuursesse muusikali või hingestatud jazzi. Raske öelda, mis on Liisile olemuslikum.
Liisi ongi nagu vesi, mis veel vormub sõltuvalt žanrist, kuhu ta satub. Ja jääb loota, et niipea veel jäätuma ei hakka. Ta võib laulda rolle “Heliseva muusika” noorest noviitsist Mariast kuni “Grease’i” diskopalaviku hittideni, kus nad Priit Võigemastiga rokkides ei jäänud oluliselt maha 1970ndate John Travoltast ja Olivia Newton-Johnist.
Koiksoni muusikaliportfoliosse kuuluvad ka eesti algupärand “Hea lugu”, “Evita”, “Miss Saigon”, “Aida”, “Jesus Christ Superstar” jt.
Jõulude aegu ilmus tema teine CD “Väike järv”. Teine omaks peetud plaatidest ja jätab vahele piraatlikul kombel kontsertsalvestusena müüki läinud Valgre plaadi. “Väikese järve” puhul ei suutnud edumaias Priit Pullerits Postimehes oma kiidusõnu koomal hoida, ülistades plaadi ligi 5000st tiraaži ning Liisit, kes on kui “tagasihoidlikkuse kehastus ses hukkaminevas maailmas”.
Kui neli aastat tagasi 2002. aastal ilmus Liisi esimene plaat “The Gemini Diaries”, siis oli see popilik ja inglisekeelne. Kaanefoto heitis kuidagi madonnalike helke. Selle eest sai ta Eesti Muusikaauhindadel 2003. aastal uue tulija ja aasta naisartisti preemia. Nüüd – kahe aastase töö tulemusel – valminud uus plaat on Liisile olemuslikum. Eesti keeles, tasane ja tundlik. Ei mingeid ülepaisutatud võimsaid popielemente. Liisi esitab seal eesti muusikat – Robert Jürjendal, Tõnis Mägi, Rein Fuks, Marek Talts ja Riho Sibul. Tekstid on talle kirjutanud Ivar “Genialist” Põllu, Jaan “Orelipoiss” Pehk, Anzori “Kultuurikolledž” Barkalaja ja Jääääre InBoil.
Märtsi keskpaigas salvestatakse Pirgu mõisas Liisi Koiksoni DVD, kus samavõrd head ja armast eesti muusikat kuuleb.
Liisi Koiksoni puhul üllatab jätkuvalt tema vanus – tundub ju, et ta on publiku silma all olnud terve elu. Juba nendest hetkedest, kui ta Kilingi Nõmme muusikaõpetaja Toomas Volli esimese pääsukesena ETV Lasteekraani Lauluvõistluse korduvalt võitis. Õrnas eas Liisi kadus – lapsstaari kleidid jäid väikeseks ja uut vormi polnud veel kusagilt leida. Väikelinna pakutav väikese armsa laululinnu mudel ka enam ei sobinud. Seetõttu jäi “Kaks takti ette” vallutamata võistluseks. Ometi õnnestus tal tudeerima asuda Tartu ülikooli asemel ikkagi Georg Otsa nimelisesse muusikakooli. Imeline on see, et Liisi on osanud oma tagasihoidlikkusest vooruse, et mitte öelda kunsti luua. Tema sarm peitub mujal kui rämedas ja jõulises popimaailmas. Ta pole kunagi väikestest metsajärvedest kaugele läinud. Ega mitte ka Pärnumaa metsade vahelt. Väga hea, et ei ole. Vaga vesi on huvitav, sellest võib pinnale tulla põnevaid vooge.