fbpx

Maria Faust – Eesti jazz´i Nokia

23. aprill 2019
Arvi Tapver

Maria Faust toob Eestisse Suure Lombi tagust punk-jazzi, segab seda tagaõues kokku koduste ürtidega ning saab tulemuseks helipildi, mida kulinaarias peaks hindama vähemalt Michelini tähega. Pole siis palju võrrelda teda siinse jazzi Nokia või Pärdiga.

 

„Faust” tähendab saksa keeles rusikat ja samanimeline Saksa alkeemik olla kunagi 15.-16. sajandi paiku sõlminud lepingu põrguvürstiga. Goethe kirjutas tolle tegelase surematuks kujutades teda teadlasena, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, ent peab oma masenduseks alatasa pettuma, sest mõistuse inimlik piiratus ei lase tal seda tajuda.

 

Maria Faust aga pettuma ei peaks, samuti ka need eksperimentaalse improvisatsioonilise avangard-jazzi huvilised, kes teda kuulama tulevad. Küll aga väljendub temagi loomingus midagi kõiksuse olemusest ja soovist tajusid laiendada. Maria Faust on sõlminud oma lepingu saksofoniga. Vaieldamatult on tema näol tegemist parimaga, mida Eesti jazz endast kujutab. Olgugi, et alaliselt paikneb muusik hoopis Kopenhaagenis. Maria Faust võib olla Eesti jazzi homne päev, see n-ö Suur Nimi. Tänane on ta kohe kindlasti. Ta võib olla meie jazzi Nokia. Või siis Pärt? Selliste ootustega saali tulles on alati risk, et need ületavad tegelikke võimalusi. Risk, et neid polegi võimalik täita, kuna ootused on liialt suured.

 

Muusiku/helilooja tegelik suurus lööb kõige eredamalt välja just olukordades, mis alati ei allu lavalolija tahtele. Nii ka täistuuridel kestva 30. Jazzkaare improvisatsioonilise jazzi päeva lõpusirgel, kui lavale astus trio Maria Faust-Tim Dahl-Weasel Walter, mis üllitas vahetult enne  tänavuse festivali algust albumi „Farm Fresh“. Mis puutub bassist Tim Dahli ja trummar Weasel Walterisse, siis need mehed on omamoodi legendi-staatuses New Yorki noise– ja punk jazzi ringkonnas – muusika, mis sisuliselt pole seni Eestisse teed leidnud. Nüüd on. Et ei tekiks väärkujutelma improvisatsioonilisest eksperimentaalsest muusikast, siis olgu mainit, et trio mängis partituurist – improvisatsioon sündis noodist ja eksperiment oli tegelikkuses jõudnud lõpule loo valmimise ajal. Sealt edasi, laval, jätkus vaid ettekandmise filigraansus. Vastupidine lähenemine mõni tund varem samal laval musitseerinud duole Brötzmann-Leigh, kes lasid muusikal voolata ettekirjutusteta, ainsaks piiranguks enda tajud.

 

Kui basskitarr ja trumm eeldavad koosluses tavaliselt ka klaveri, kitarri või mõne muu keelpilli kaasamist, täitsid selle nišši saksofoni ja bassi loop´is kiht-kihilt teineteise peale otse laval salvestatavad partiid. Tulemus oli polüfooniline andes muusikale heli kulissid. Tundus kohati, et trumm, mis tavaolukorras peaks muusikale vormi andma, mängis liigagi palju – vähem oleks rohkem olnud, oleks jätnud loomingule ruumilise efekti, õhu.


Ent põgusalt tagasi päris etteaste algusse, et väike tõrvatilk meepotti lisada, sest need, kel silmad, need nähku ja neil kel kõrvad, need kuulgu!

 

Juba esimestest taktidest selgus tehniline rike – saksofonisti monitor ei tööta! See tähendab, et ta ei kuule ennast. Alles kolmanda rahvusvahelise viipe järel, millega muusikud kõikjal maailmas laval olles helitehnikule märku annavad, et heli on vaja valjemaks saada, jooksis kohale tehnik, kes ometi terve päeva samas saalis oli tolle töölõigu eest vastutanud. Kui etteaste algusest oli möödunud oma kümmekond minutit lahendas tehnik olukorra ühe raadiomikrofoni lisamisega, mis nüüd asendas saksofonile ka rikkis monitori. Omamoodi eksperimentaalne töövõit seegi, nagu Maria Faust seda kava lõpus ka ära mainis, aga päästis õhtu. Kogu selle aja vältel ei tundunud aga kuulajatele saalis, et midagi tehniliselt paigast oleks. See näitab koosseisu professionaalsust. Nad teavad oma osa, kuigi mõnikord tahaks ka ise ennast laval kuulda – see aitab kaasa.

 

Lõpetuseks. Maria Faust on hiljutises usutluses maininud, et Eesti jazzi arvustaja on vanem härra, kes kipub õlale patsutama, aga mida enam õlut ta tarbinud on, seda enam kipub käsi alla, tagumiste kumeruste poole libisevat. Lisame siis meiegi omalt poolt soojad verbaalsed patsutused samasse piirkonda. Bravo, maestro!

 

MARIA FAUST-TIM DAHL-WEASEL WALTER (Eesti-USA)
22. aprillil 2019  Punase Majas

 

Koosseis:

Maria Faust – saksofon

Tim Dahl – elektribass

Weasel Walter – trummid

 

Vaata kontserdi galeriid siit.