Kes on tuttav Gregory Porteri loomingu ning helikõlaga, üllatub meeldivalt, kui kuuleb laulmas Ghana päritolu Briti artisti nimega Myles Sanko. Meeste sametine vokaal kõlab mõnevõrra sarnaselt, kuid neil mõlemal on rääkida oma lugu. Sanko suureks unistuseks oli kunagi Porteriga kasvõi üks laul koos teha ning mõned aastad hiljem tema unistus täituski ja Sanko esines Porteri kontserdil soojendusesinejana.
Seitse minutit enne Jazzkaare kontserdi algust vestles Myles Sankoga festivali veebireporter Eveli Paalberg.
Sinu uue albumi tuur on alles hoogu kogumas. Kuidas Sulle tuuridel käimine meeldib?
„Ma armastan seda. See on väga suur osa mu elust, kuid ma armastan seda, sest saan inimestega jagada muusikat, mille olen stuudios loonud. Inimestelt saad kohese tagasiside, mida stuudios muusikat luues ju ei saa.”
Kas publiku tagasiside on Sinu jaoks oluline?
„Jah, väga oluline. Publikuga suhtlemine ja ühenduse loomine on minu jaoks prioriteet. Ma püüan olla rohkem, kui muusik, kes teeb oma esitluse ja tänab aplausi eest. Ma püüan publikut oma esinemisse kaasata.”
Su muusikal on väga ilusad sõnad. Mulle väga meeldis lugu “Sunshine” Su viimaselt albumilt. Kas räägiksid palun natuke selle loo tekkest?
„Aitäh sulle! Mul on pikaajaline suhe päiksega ja ma jõuan oma muusikas ikka ja jälle päikse juurde tagasi. Minu jaoks esindab see laul seda, mida ma tunnen, kui päike paistab. Selles on lihtsalt midagi väga maagilist ja see loob imelise tunde, eriti siis, kui aastaaeg vahetub. Kogu see elujõud ja rõõm, mis päiksega kaasneb, oli mulle inspiratsiooniks.”
Selle loo video on aga must-valge. See oli mõnevõrra üllatav niivõrd elurõõmsa loo puhul, kuigi samas moderntantsu kaudu anti sõnum imeliselt edasi.
„Ma loon oma videod ise ja tahtsin seekord midagi tantsulist. Ma armastan moderntantsu ja Tatjana oli suurepärane, ma lihtsalt pidin temaga koos midagi tegema ja nii otsustasin selle video teha. Must-valge on selles suhtes lahe, et see annab võimaluse endal ise värvid juurde mõelda. See kaasab su kujutlusvõime.”
Kui me aga räägime su uuest albumist, siis näiteks võrreldes albumiga “Black and White”, kust kostus isegi energilist Lenny Kravitzi laadi vibe’i, oli nüüd tunda justkui rahunemist. Kuidas selline muutus tekkis?
„See lihtsalt kujunes nii. Esimese albumiga tahtsin kõigile teada anda, et ma olen nüüd kohal ja teen sellist muusikat. Keegi ei teadnud mind, tahtsin olla natuke vali. Kahe aasta jooksul inimesed muutuvad, muusika muutub ja minu elukäik ning arengud peegelduvad uues albumis.”
Myles Sanko (Suurbritannia)
27. aprill, Vaba Lava
Koosseis:
Myles Sanko – vokaal
Gareth Lumbers – saksofon
Sam Ewens – trompet
Tom O’Grady – klahvpillid, Fender Rhodes
Philip Stevenson – kitarr
Jon Mapp – bass
Rick Hudson – trummid
Vaata kontserdi pildigaleriid siit!