8. aprillil korraldas Nõmme Jazz suure kevadkontserdi, mille peaesinejad olid Inglismaalt. Publikule meeldis suurepärane muusika ja vahetu õhkkond.
Laupäeval, 8. aprillil kogunesid džässihuvilised hubasesse Nõmme Kultuurikeskusesse saama osa Nõmme Jazzi kevadkontserdist. Sedapuhku olid kohale kutsutud külalised Inglismaalt – vokalist Clare Foster ning trompetist Paul Jayasinha, keda saatsid kitarril Ryo Kawasaki, kontrabassil Mihkel Mälgand ning trummidel Tanel Ruben.
Soojendusbändina esines Peedu Kass Trio “Something on Steroids” koosseisus: Peedu Kass – bass, Jüri Kõlvart – klahvpillid, Boris Hrebtukov – trummid.
Rahvusvahelise muusikuteseltskonna esinemist nautima tulnud kuulajad leidsid nii meie noorte muusikute kui ka väliskülaliste jaoks vaid kiidusõnu ning rääkisid kontserdielamustest ülivõrdes. Eesti noorest džässist oli vaimustatud ka Paul Jayasinha ise. Publikut küsitles Ivo Heinloo.
Merike (55):”Muljed on head. Ma olen üldiselt püüdnud Nõmme Jazzil ikka käia. See on meeldiv üritus ja loodame, et ta aina kasvab.”
Andres, arvutiinsener:”Täitsa meeldiv oli. Ma ei olnud neist poistest (Peedu Kass Trio) varem midagi kuulnud, aga täitsa ilus oli kuulata. Nõmme Jazzil olen ma käinud eelmisest aastast saati. Olen ikka džässiüritustel püüdnud silma peal hoida.”
Mait (66), mehaanikainsener:”Peedu Kass on väga kihvt bassimees. Ma polnud teda enne kuulnud. Noored poisid teevad väga hästi. Neil on muidugi arenguruumi küll, aga üldiselt oli tipp-topp. Peedu oli neist veel kõige etem. Sõrm jooksis ja mõte töötas.”
Paul Jayasinha, trompetist:”Something on Steroids on fantastilised muusikud, neil on hea tehnika ja palju häid ideid. Kindlasti saavad nad väga headeks tegijateks. Ma ise olen Baltimaid külastanud kolm korda: ühe korra olin Riias ja kaks korda Klaipedas. Eestis olen esimest korda.
Me Clare`iga (Foster) tegime New Yorgis koostööd ka Ryo Kawasakiga, kui ta veel seal elas. Kawasaki meile selle idee siia tulla andiski. Mulle on jäänud mulje, et siinkandis on palju häid džässmuusikuid, eriti pianiste.”
Kaupo:”Kontsert oli väga hea ning Clare Fosteri kohta peaks ütlema, et suurepärane. Vääriline avaakord tulevasele festivalile.”
Anne, sporditöötaja:”Ma olen elusal jatskontserdil esimest korda. Olen täiesti lummatud ja kavatsen edaspidigi osaleda. Ma olen nii õnnelik, et siia sattusin. Tore on just see, et siin Nõmmel on distants esinejatega väike ning saab esineja rolli täiesti sisse elada. Soojendusbänd oli ka väga võimas.”
Andres (49), jurist:”Ma arvan, et raske on midagi halba arvata. On hämmastav, et sellises väikeses kohas esinevad sellised inimesed. Esinejate kvaliteet sobiks pigem suurde kontserdimajja. Imestan, et nad on nõus sellise väikese hulga inimeste ees mängima. Trompetist oli tõeline virtuoos. Kahju, et ta ka flügelhorni ei mänginud.
Džässitukse käib sügavalt, muusikutel polegi vaja palju pidulikult kokku harjutada. Ma polnud neist varem midagi kuulnud, aga nüüd pole lihtsalt sõnu. Kammerlikkus sobis siia hästi.”