Swingle Singersi kontsert kulges muusikaliselt kõrgprofessionaalselt ja läbimõeldult, jättes kuulajale teadmise, et nad said osa a capella mitmepalgelisusest. Pärnu kontserdil käis Marge Lumisalu.
Eestis andis novembri alul neli kontserti vokaalansambel Swingle Singers. Gruppi käis 5. novembril Pärnus kuulamas Marge Lumisalu.
Pärnu kontserdimajas laupäeva õhtul esinenud inglise vokaalansambel Swingle Singers vallutas kuulajate südamed sümpaatselt soliidse ja ülimalt täpselt läbimõeldud kavaga. Nii nagu on eesti rahvast „süüdistatud” muusikalide lembuses, on ka a capella ansamblite kontserdid reeglina läinud täissaalidele. Nii ka seekord.
Viimaste aastate jooksul on olnud Eestis võimalik kuulata üksjagu a capella koosseise nii meilt kui välismaalt. Nimetagem siinjuures vaid mõningaid meeldejäävamaid – lätlaste Cosmos, ukrainlaste Man Sound, Vocal Six Rootsist ja Flying Pickets Inglismaalt ning meie oma Noorkuu, kes alles kuu aega tagasi oma kümnendat sünnipäeva kontsertturneega tähistas.
Erinevus eelnimetatute ja Swingle Singersi vahel on eelkõige visuaalne – meeste sekka on kaasatud ka 4 säravat daami, kes lisaks veetlevale väljanägemisele on kõik ka väga andekad lauljad. Oktetti kuuluvad ootuspäraselt kaks sopranit – Julie Kench ja Joanna Goldsmith, kaks alti – Johanna Marshall ja Kineret Erez ning kaks tenorit – Tom Bullard, kes on ühtlasi ka grupi muusikaline direktor, ning Richard Eteson.
Huvitavaks teeb grupi häälekõla baritoni asemel kahe bassilaulja kasutamine. Üks neist, Tobias Hug lummas publikut oma suurepärase oskusega imiteerida nii kontrabassi kui ka basskitarri. Teine bassilaulja Jeremy Sadler on aga võrratu vocal percussionist, eesti keeli võiks teda hüüda vokaaltrummariks. Oma erakordset oskust teha väga loomutruult järele erinevate trummide, taldrikute ja muude löökriistade helisid demonstreeris Sadler kontserdi teises osas, kus iga saalisolija sai veenduda, et ansambel ei kasuta helide tekitamiseks midagi peale inimhääle või- keha.
Kontserdi kava oli üles ehitatud loogiliselt ja hästi jälgitavalt. Esimeses osas pakuti kuulata muu hulgas selliste klassika suurteoste töötlusi nagu Mozarti 40. sümfoonia ja 21. klaverikontsert, Bachi prelüüd nr 12 ja orelifuuga g-moll ning Raveli Bolero, mis kõik olid ette kantud väga veenvalt ja läbimõeldult. Ka liikumine, mis toimus laulude ajal ja vahepeal, oli mõtestatud ning nauditav, aidates kaasa õige meeleolu tekkimisele või siis välja tuues, kes parasjagu soolopartiid laulab. Isegi see, kuidas lauljad mikrofoni hoidsid või kuhu poole vaatasid, ei olnud juhuslik, vaid teistega kokku lepitud, mõjumata samas ponnistatud koreograafiana.
Kui üldse midagi Swingle Singersile ette heita, siis vast seda, et mõni klassikaline heliteos oleks võinud jääda ilma „trummisaateta”. Vaieldamatult on Jeremy Sadler selles oma ala meister, kuid mõne loo puhul tundus küll, et ülejäänud ansambel ei haaku tema poolt pakutud taustatümpsuga.
Kontserdi teine osa sai vajaliku meeleolu aga juba enne esimese laulu algust. Nimelt olid esimeses osas musti ja hõbedasi kostüüme kandnud daamidest saanud tumeroosades seksikates kleitides sireenid. Ka repertuaar oli vastav – võrgutav Kineret Erez soleerimas avapalas „Cielito Lindo”, edasi bossanovameistri Antonio Carlos Jobimi tuntumad teosed, Chick Corea „Spain” jne. Äramärkimist väärib kindlasti kava üks kaunimaid laule Joni Mitchelli ballaad „River”. Loomulikult ei jäänud tulemata ka väga huvitavate seadetega Lennoni/McCartney hitt „Drive My Car” ja Cole/Millsi „Straighten Up And Fly Right”.
Pärast ovatsioone kontserdi lõppedes olid muusikud valmis laulma veel kaks lisalugu – filmi „Mission impossible” tunnusmeloodia ja paljude vokaalgruppide lemmiku Rimski-Korsakovi „Kimalase lend”.
Kontserdijärgselt oli kõigil huvilistel võimalus kohtuda lauljatega ja neilt autogramme küsida plaadimüügileti ääres, kus käis vilgas müügitöö nii vaheajal kui ka enne ja pärast kontserti. Lisaks helikandjatele oli võimalik endale osta ka Swingle Singersi seatud lugude noote.
Ansambli pluuside, kruuside ja muu atribuutika soetamiseks palusid okteti liikmed külastada nende kodulehekülge internetis www.singlesingers.com, kus muu hulgas saab lähemalt teavet ka bändi ajaloost, endistest ja praegustest liikmetest ning sellestki, kuidas on võimalik saada Swingle Singersi liikmeks.