Elioni Jazzipreemia laureaat Siim Aimla andis erilise kontserdi, mille salvestas ka ETV. See sündmus oli osa 2009. aastal saadud jazzipreemia võimalustest.
2009. aastal Jazzkaare festivalil Elioni jazziauhinnaga – Eesti tõsiseltvõetavaimaga omas kategoorias – pärjatud Siim Aimla pole loorberitele puhkama jäänud, vaid rühib jõudsalt edasi. Talvejazzi kontserdil KUMUs viis ta ellu ekstravagantse plaani mängida laval vaheldumisi koos Estonian Dream Big Bandi ning oma värskeima ansambli Ocean`s 4-ga.
Muljeid jagab Ivo Heinloo.
See ei ole muidugi esimene kord, kui mitmekülgne Siim Aimla publikut üllatab – on ta ju näiteks ühena vähestest Eesti džässis otsinud aktiivselt kontakte muusika ja teiste kaunite kunstide vahel, ühendades helid kord värvidega (Jazzimaali projektis), kord sõnadega (koostöös Jürgen Roostega).
Bigbändi massiivsus ei varjutanud kvarteti kammerlikku veetlust, kuigi oli hetki, kus mõlemad koosseisud koos mängisid. Kontrabasside duell Ara Jaraljani ja Mihkel Mälgandi esituses ning Reigo Ahvena ja Ahto Abneri jõukatsumine trummidel olid luksuslikeks boonusteks.
Bigbändist jäid soolodega enim silma Eduard Akulin tromboonil ja Mihkel Metsala trompetil, lõpuloona kõlanud “Thank you, Michael” – pühendusega Aimla eeskujule Michael Breckerile – kandvates osades olid Aimla, Raivo Tafenau ja Danel Aljo. Ocean´s 4 profiili kohta on selle kontserdi põhjal ehk veel pisut ennatlik arvamust avaldada. Aimla enda hinnang: “See muusika ei nõua magistrikraadi. Aga soontes peab tuksuma…” tundub igatahes päris tabavana.
Kontsert oli eriline veel ühel põhjusel – selle võttis üles rahvusringhääling. Niisugust au Eesti džässile igapäevaselt ei osutata. Kuigi televisiooni jaoks salvestamine on parajalt keerukas protsess, mis nõudis arvukalt kaameraid muusikute ümber tiirlema ja uljaid õhulende sooritama, on tulemus kindlasti maksimaalselt kõrgel tasemel.
Siim Aimla ei ole üksnes produktiivne muusik, vaid pühendunud pedagoog, kelle esinemist olid jälgima tulnud paljud õpilased. Kuhu iganes kontserdi lõppedes garderoobisaginas vaatasid, hakkas ikka mõni muusik silma. Nii suure kolleegidepoolse tähelepanuga võis arvestada viimasel Jõulujazzil samas paigas ka Kristjan Randalu.