Tampere Jazz Happening - kogukond, kes kohtub kord aastas - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

10/11/2006 Tampere Jazz Happening – kogukond, kes kohtub kord aastas

Uudised

Tampere festivali viimasele päevale andis tooni Burnt Sugar The Arkestra Chamber, kes oli aktiivne ka festivali lõpujämmil, kirjutavad Mari Hiiemäe ja Madli-Liis Parts.

Tampere jazzifestivali tegi sümpaatseks ja veetlevaks avatus ja spontaansus. Muusikud jalutasid enda etteastet oodates publiku hulgas ringi ning nautisid üksteise esinemisi. Kuna käis festival, kus oli koos palju samasse stiilieelistusse kuuluvaid muusikuid, siis olid esinejad innukamalt asja juures ning rohkem põnevil.

Teadmine, et ametikaaslased huviga kuulavad, tiivustas näitama kõike, mida osati. Näis, et ka publiku süvenemisvõime oli kontsentreeritum, kui mõnel üksikkontserdil. Kuna oli tegemist spetsiifilise ja kitsa suunitlusega üritusega, siis oli juhuslikku publikut siin vähe. Inimesi, kes ei teaks mida oodata, siia eriti ei olnud sattunud. Tampere Jazz Happeningist on saanud omamoodi kogukonna kokkutulek, sest aastast aastasse kohtab samu tuttavaid nägusid. Korraldajate sõnul on enamus üle 9000 kuulajast spetsiaalselt festivaliks Tamperre sõitnud.

Kogu üritusel oli sel aastal kosmiline maik, alates lava tagaseinale projitseeritud lendavatest planeetidest esinejatele taustaks kuni türgi veerandkuu motiivini selle aasta festivali logokujunduses. Festivali korraldajad on läbi aastate silma paistnud lavakujunduse läbimõeldusega. Alati on taustaks põnevad visuaalsed lahendused, mis värviküllasuses muunduvad vastavalt esineja muusika meeleolule ja eripärale, toetades kontserditervikut.

Viimaste aastate festivali maskotiks on kujunenud alati suure saali vasemas tiivas otse lava ees joonistav Sammalhabeme moega Jeff Schlanger, kunstnik New Yorgist, kes eelistab maalida ja joonistada improvisatsioonilise muusika saatel. Igast grupist inspireeritult sündis vähemalt üks teos, kord abstraktne, kord selgelt äratuntavate muusikute kujutistega. Reeglina joonistas ta rütmile kaasa nõksudes korraga mõlema käega, lasi värvidel vabalt mööda paberit niriseda.

Festival toimus Tampere Tullikamari kultuurikeskuses, mis oli festivalipaigana suurepärane. Ühes maja tiivas asus klubi, teises suur saal ning kõrvalmajas festivali pubi, mis mahutas pubiõhkkonda sobivad bändid. Festivalikeskus polnud just väga suur, aga meeldivalt kompaktne, mahutavuselt piisav ja hubane.

Viimasel päeval, 5. novembril esinesid teiste seas Kora Jazz Trio ja Burnt Sugar The Arkestra Chamber. Soome jazzikvaliteeti näitas festivali ametliku osa lõpetanud UMO Jazz Orchestra, kus solistideks harfil ja klaveril Iro Haarla ning noor trompetist Verneri Pohjola.

New Yorgist pärit 16liikmeline Burnt Sugar The Arkestra Chamber oli kindlasti päeva ekstaatilisem elamus, mille nii mõnigi staazhikas festivalikülaline paigutas läbi aegade parimate kontsertide hulka. Nende muusikas oli teatraalsust ja müstikat, enamus põhines vabaimprovisatsioonil, mis sündis orkestri juhi Greg Tate´i taktikepi alt. Selles oli nii acid-jazzi kui leebet lüürikat, maailmamuusika sugemeid kõrvu 20. sajandi klassikalise muusika mõjutustega. Kohati valitses näiline kaos, mis suubus mõttestatud muusikalistesse struktuuridesse.

Festivali lõpetas traditsioonilinselt festivalil osalenud muusikute ühine suur lõpujämm, mis kujunes sellel aastal eriliselt hoogsaks. Jämmist võtsid osa väga mitmekesise tausta ning traditsioonidega muusikud ning üksteist üles küttes anti suurepärane etendus, mille spontaansust nautisid nii kuulajad kui ka esinejad ise. Jämmi vedas traditsiooniliselt kitarrist Raoul Björkenheim. Õhtu esimeses osas küttis rahva kuumaks ansambel The Scroch Trio koosseisus Raoul Björkenheim, Ingebrigt Haaker Flaten ja Paal Nilssen-Love. Pärast vaheaega võttis Björkenheimi innustusel laval kohad sisse rahvusvaheline koosseis, milles andsid tooni just Burnt Sugar kollektiivi liikmed, kes hoidsid vaatamata öötundidele publiku ärkvel.

26. Tampere Jazz Happening toimub 1.-4. novembril 2007.