Marju Kuudi juubeligaalal sünnipäevalapsega koos laulnud Uno Loop hindab Kuudi loomuomast improviseerimisoskust ja teesklematut spontaansust.
19. märtsil Viru hotelli Grande saalis toimunud Marju Kuudi juubelikontsert kulges ladusalt. Publiku rõõmuks kaasati esinememisse ka erinevaid külalisi-muusikuid. Uno Loop, kes laval esitas koos Kuudiga Uno Naissoo laulu “Märtsis algas mai” jäi pärast kontserti koos Mari Hiiemäega mõtisklema Marju Kuudi fenomeni üle.
Hoogne minek
Uno Loop oli meeldivalt üllatunud kontserdi hoogsusest ja hindas kontserti igati õnnestunuks. Pisuke eelarvamus ning kõhklus kontserdi eel, kuidas kõik välja kukub, hajus kergelt. Loobi osa esinemises oli sätitud üsna kontserdi algusesse, seega oli tal mahti hiljem rahulikult jälgida. “See on niisugune Eesti soul,” püüdis Loop määratleda kontserdi stiili. “Isikupärane, marjukuudilik. Kasvõi selle Merli lõpuosa. Selline kodumaine souli ilming.”
Puhas jazz
“Ega meil niisugust jazzlauljat nagu Marju Kuut päris ei olegi”, arvas Loop, mööndes siiski, et nooremast põlvkonnast sirgub ka jazzlauljaid. Loobile meenus Hedvig Hanson, kellel on stiili ja jazzilikkust, kuid Kuut olevat ikkagi naturaalsem.
Loopi hämmastas Marju Kuudi võime lauldavat viisi iga kord omamoodi varieerida: “Ma ei tea, kas ta kuskil õppinud on, kuidas seda teha. Tal on selline loomuomane improviseerimisvõime. Ta on puhas jazzilaulja. Ma ei kujuta ette, et Marju laulaks puhast viisi. Tema juures on see täiesti võimatu. See on see, mis paneb temast lugu pidama.”
Uno Loop ise, nagu enamus estraadilauljad, on harjunud keskenduma viisile. Seda huvitavam oli tal jälgida esitajat, kes laulis kõiki laule improviseerides ja varieerides.
“Ta võib jätta isegi viisikäänu samaks, aga vokaali esitamise struktuur on kuidagi eriline,” imestas Loop ning arvas selle põhjuseks olevat väga paljude subtoonide ja erinevate kohade peal erinevaid rõhkude kasutamise, mida kokkuvõttes olevat raske lahti seletada.
Laval nagu plikake
“Kuudi stiili on raske lahti seletada, aga see on nakatav ometi,” arvas Uno Loop. Ta märkis, et muusikale lisaks teeb Kuudi esinemise isikupäraseks tema lavalolek. “Laval käitub ta nagu plikake,” kirjeldas Loop. Marju Kuudi ekstsentriline natuur on publikule tuntud aastakümneid ning publik juba aimab ette, millisena ta tema kontserti näha saab.
“Marju lubab endale nii tekstis kui käitumises üsna suuri vabadusi, aga see ei häiri. Publik seda võib-olla isegi ootab,” arvas ka Loop ning mõtiskles, et publiku sümpaatia põhjus võib-olla peitubki lihtsuses ja naiivsuses, millega Kuut publikuga suhtleb. Publik ei ootagi temast elegantsi ja väljapeetust.
“Kuut ei teeskle ega püüa ennast raamidesse suruda. Pigem on ta spontaanne ning publikule see väga meeldib,” arvas Loop. Kuut võis endale lubada seda, et tuleb teksapükstega lavale ja ahastab, et on oma veepudeli kuskile jätnud. “Marju on üsna südamlik ja peenutsemata lihtne, muutumata seejuures labaseks,” tunnustas Loop lauljanna trumpi, millega naine rahvast peos suutis hoida.
Koht maailmajazzis
Uno Loop leids, et Eesti jazzmuusikas pole Kuudi fenomen küll kellegagi võrreldav, kuid maalma mastaabis on talle sarnaseid lauljaid kindlasti rohkem kui üks. “Ta ei ole klassikaline jazzilaulja. Ta ei ole Ella Fitzgerald, kuigi eeskujusid ta on sealt kindlasti võtnud,” märkis Loop ning arvas, et kõigist eeskujudest, mis lauljannal iganes on olnud, on ta suutnud võtta selle, mis talle sobib, ning seejuures luua ja säilitada oma stiil.