fbpx

Vestlus Jazzkaare avakontserdi köögipoolest Kirke Karjaga

18. aprill 2019
Marje Ingel

Tänavuse Jazzkaare avakontserdi eellugu algas juba möödunud kevadel, kui Anne Erm Jazzkaare järelpeol Kirke Karjale teatas, et tal on hea uudis: Erkki-Sven Tüürilt saadi luba tema teoste ümbertegemiseks. Tagantjärele meenutab heliloojast pianist Kirke, et ta võttis info teadmiseks kui festivalile kaasaelaja, aga ei osanud aimata, et ka teda plaanitavasse ettevõtmisse kaasatakse. Selgus saabus mullu oktoobris, kui Anne Erm kutsus Kirke Karja ja Mingo Rajandi Jazzkaare kontorisse ja rääkis ideest lähemalt. “Muidugi tuli siis ettepanekule jaatavalt vastata,” kinnitab Kirke enesestmõistetavat fakti.

 

Kirke Karja avas juubelifestivali avakontserdi sünnilugu Marje Ingelile.

 

Millest avakontserdi alusmaterjali valimisel lähtusite? Kas see oli Jazzkaare poolt ette antud või kasutasite lähtepunktina ansambli Heliotroop Erkki-Sven Tüürist inspireeritud kava? Kuulusite ju mõni aasta tagasi Mingoga mõlemad sellesse kooslusse.

Heliotroobi kava panime täitsa kõrvale. Kasutame nüüd küll ka kahte lugu ansamblilt In Spe, mida me Heliotroobiga esitasime, aga seekord proovime tööga täiesti otsast peale alustada, teeme neile lugudele uued seaded. Toona püüdsime pigem originaale jäljendada, aga nüüd tuleb mingid kihid justkui laiali lammutada või neile asjadele n-ö teine kostüüm ümber panna.

 

Algusest peale oli kindel, et töötleme Tüüri teoseid, aga me tahtsime veel ühe helilooja lisada. Kaalusime Ester Mägi, Jaan Räätsa ja Raimo Kangro loomingut ka, aga sõelale jäi Lepo Sumera oma. Tundsime ja tunneme siiamaani Mingoga, et see, mida Sumera on kirjutanud, kõnetab meid väga ja lisaks sobib hästi kokku Tüüri teostega. Sobima panna saaks tegelikult kõike, aga arvestades seda, et tegu on juubelikontserdiga, mis toimub suurel reedel, siis see kontsert on isegi pisut sakraalse tooniga … Mingil hetkel sellesse materjali kaevudes ei saanud tollest teemast enam kuidagi mööda. Esile tulid kõik need taustalood, kuidas Sumeral oli probleeme südamega … Inimelu mõõde ongi võib-olla mõlema helilooja loomingut ühendav asjaolu. Ma arvan, et ka Mingo on neid lugusid rekomponeerides selle peale mõelnud.

 

Palun räägi tööprotsessist natuke lähemalt. Missugune on teie tööjaotus?

Umbes pool aastat tagasi saime Mingoga kokku. Olime läbi kuulanud hästi palju Tüüri ja Sumera loomingut ja panime järjest kirja teosed, mis tundusid huvitavad. Nimekiri oli väga pikk, nii et hakkasime asju välja praakima – ei saa ikkagi neljatunnist kontserti teha. Sõelale jäid näiteks Sumera “Klaveripala aastast 1981”, muidugi ka mõned Tüüri laulud, millest “Taevastenäoline” on väga vähe tuntud, aga minu meelest kohutavalt ilus laul.

 

Keeruliseks teeb asja see, et kõik teosed on küllaltki minoorsed ja väga palju on kasutatud aditiivsel moel komponeerimist: algul on lühike jupp, siis on seda täiendatud, mõned noodid juurde pandud ning see jupp kordub ja pikeneb kogu aeg. Kuidas niisugusse materjali kontrasti tuua? See on üks küsimus, millega me oleme tegelenud. Et kõik ei jääks liiga tõsiseks ja vahepeal kõlaks mingi muu teema ka. Raamiks on Tüüri ja Sumera kirjutatud motiivid, aga me oleme neid edasi arendanud. Kohati lähevad need täitsa Mingo ja minu lugudeks kätte ning täitsa nende maailmast välja, kuigi tegelikult algse ideelise tõuke on andnud üks fraas kuskilt Tüüri klaverisonaadist. Mõlemalt heliloojalt, nii Tüürilt kui ka Sumeralt on materjali päris võrdselt. Ei ole nii, et on ainult Tüür ja korraks kostab kuskilt “Klaveripala aastast 1981”.

 

Kogu rekomponeerimise juures on olnud väga vajalik ja väga tore, et Tüür andis täitsa vabad käed: tehke, mis tahate, mina kätt ette ei pane. Ja Sumera perekond andis samuti lahkelt loa nende teostega edasi toimetada. Praegu on meid väga aidanud see teadmine kuskil kuklas, et ükskõik, mis suuna projekt võtab, nende hoiak on soosiv.

 

Kas esituskooseis oli Jazzkaare poolt ette antud või kujunes see jooksvalt?

Jazzkaare poolt meil selgeid piiranguid ei olnud. Oli ainult vihje, et võiks olla suurem koosseis, aga mitte päris orkester. Eks me siis hakkasime sedapidi mõtlema, kellega me ise tahaks koos mängida ja nii see kuidagi käigupealt kujunes. Nüüd, kui oleme proove teinud, pole küll põhjust rahulolematuseks selle bändi suhtes, pillid sobivad omavahel väga ägedalt kokku: keelpillikvartett, saksofon, flööt, vibrafon … Meie koosseisus laulab Liisi Koikson. Tema hääl on kohati ka instrumendi rollis, üks pill teiste seas, mis teeb Marek Taltsi kitarriga koos atmosfäärilisi kõlasid. Marek Talts mängib muidugi kitarri ka aeg-ajalt niimoodi, et see ei kõla üldse elektrikitarri moodi. Tundub, et praegu kõik tajuvad väga hästi, kuidas kokku sulanduda.

 

Avakontsert toimub Vabal Laval ja see on väga hea, sest me saame olla üksteisele lähedal, aga sinna jääb ka küllalt õhku. Viimastes proovides on hakanud esile tulema mingid seosed Cinematic Orchestra helipildiga, see on justkui suure ruumi muusika. Kohati oleme muidugi teinud need asjad isegi popilikumaks … see on võib-olla valesti öeldud. Raske on rääkida millestki, mille protsessis ise parajasti sees oled, et mis see õieti on. Vist ei leiagi praegu sõnu …

 

Las see siis jääbki praegu natuke õhku. Kui kuulaja tuleb kohale ja oma kõrvad avab, eks ta siis saab teada!

 

Jazzkaare avakontsert “Jazzkaar 30: Erkki-Sven Tüür & Lepo Sumera rewrite” Kirke Karja ja Mingo Rajandi ansambli esituses toimub reedel, 19. aprillil 2019 kell 19.30 Vabal Laval.