Becca Stevens ja andekuse ookean

29. aprill 2016
Minna Sild

Jazzi- ja muusikarmastusele pühendatud nädala kolmapäeva õhtul tõi päikesesära ja soojuse endaga lavale USA lauljatar Becca Stevens. Stevens astus lavale üksi, saatjateks erinevad keelpillidest kaaslased – ukulele, akustiline kitarr ja elektrikitarr. Hoolimata sumisevast ruumist oskas ta algusest peale end kuulama panna. Esimesena püüdis tähelepanu lüürika – lauljatar andis laulusõnu edasi tõepoolest lugusid jutustades ja kuulaja ei kahelnud hetkekski, et Stevens teadis, millest laulab. Tema lavaline olek ja laulusõnad peegeldasid ausust, sügavust, naiselikkust, valu, usku, soojust ja kogemusi.

 

Becca Stevensi anne ja musikaalsus on vaieldamatu, ta ei ole ainult laulja, vaid artist. On tunda ja kuulda, et ta on väikesest peale olnud muusikalaps – üles kasvanud muusikutest vanemate perekonnas, laulnud juba 2-aastaselt perekonna ansamblis, millega ühiselt ringi tuuritati. Ühes intervjuus on ta öelnud, et kodus mängis pidevalt hea muusika – iiri folk, klassikaline muusika ja kõik, mis sinna vahepeale mahub. Suuremaks kasvades avastas Stevens enda jaoks jazzi ning hakkas õppima vokaaljazzi ja heliloomingut. Tema pikaaegne lavakogemus ja sügav muusikaline taust on teda laivis kuulates täielikult tuntavad – muljetavaldavad tehnilised oskused pillide käsitsemisel kombinatsioonis vokaalsete võimete ja loo jutustamisega teevad temast tõelise artisti.

 

Ühes intervjuus on Stevens öelnud, et vabadus ennast väljendada on tema jaoks väga oluline ning ta ei soovi end raamidesse seada. Ta on kuulanud palju lääne-aafrika muusikat ja sünnikoha Põhja-Carolina apalatši folkloori, mis on mõjutanud tugevalt rütmitunnetust ning kandunud ka tema loomingusse. Lauljatari kuulates on just rütmimängud kõige intrigeerivam osa – hääle ja kitarri täiesti erinevad teekonnad põimuvad teineteise ümber ning sulanduvad kokku, pannes kõrvu teritama, et paremini detaile hoomata.

 

Kontserdil esitas lauljatar peamiselt oma 2015. aastal ilmunud albumi „Perfect Animal“ lugusid, nende seas ja lisaks nendele ka kavereid Frank Oceani, The Smithsi ja Joni Mitchelli lugudest. Lisaks hämmastavatele artistivõimetele võlus Stevens ka oma eluterve huumoriga ning oskusega enda üle nalja visata. Oli päevselge, miks on lauljatar rahvusvahelisel jazzimaastikul palju tunnustust pälvinud. Oleks väga põnev teda mõnel järgmisel korral ka koos bändiga kuulda – tema andekuse juures suudaks ta kindlasti mängleval kergusel veel mitmeid nüansikihte juurde laduda ja oma hinge veelgi enam paljastada.

 

Becca Stevens (USA)
27. aprillil Telliskivi Loomelinnaku Punases Majas

 

Koosseis:

Becca Stevens – vokaal, kitarr, ukulele

 

Vaata pilte kontserdist siit.