Grandbrothers – vaade tulevikku

29. aprill 2017
Triin Kala

Jazzkaar on küll lõpusirgel, ent elamusterohkeid kontserte tuleb õnneks aina juurde. 28. aprilli õhtupoolikul esines esmakordselt Eestis rahvusvahelisele muusikamaastikule paari aastaga kindlalt märgi maha jätnud duo Grandbrothers (Saksamaa-Šveits). Elektroonika kasutamine muusika loomisel pole enam kellelegi uudis, kuid  see duo lajatab traditsioonilisele parimas mõttes innovatiivsusega.

 

„Klassikaline kompositsioon kaasaegses kõlamaailmas“ on võimalikest iseloomustustest lühim, mis Grandbrothers’ist aimu annab. Selgemalt sõnastades – nende kirjeldamist live-bändina tahaks justkui vältida, sest laval toimunu puudutas täielikult mitte-verbaalset kõlamaailma. Või siis kõnetas kõike seda, mida on raske sõnadesse panna.

 

Viimase mõistmiseks ja lahtiseletamiseks tuleb alustada algusest.

 

Duo Grandbrothers formuleerumine algas aastal 2011, kui  Erol Sarp ja Lukas Vogel Düsseldorfi ülikoolis tutvusid. Lukas Vogel tundis hästi elektromehaanilist maailma ning Erol Sarp valdas oskuslikult jazz-klaverimängu. Lühidalt – ühendati teadmised ja oskused.

 

Vaba Lava kontserdil alustatigi nende debüütalbumi „Dilation“ lugudest. Järjest kõlasid „Arctica“, „Wuppertal“, „Naive Rider“ ja “Rotor”. Milline imeline drop oli “Naive Rider`is”! Enamjaolt elektroonilise muusika maailmas levinud väljend „the drop“ väljendab eelkõige ettevalmistatud, ent järsku energiavahetust, mis tekib peamiselt rütmi ja harmoonia kulgemise sihilikust muutmisest. Peale „Dilationi“ lugude müriaadi tutvustati publikule ka tuleval sügisel ilmuva albumi materjali, mis ei jää kindlasti alla eelnevalt loodud muusikale. Ei saa ka öelda, et üks on teisest parem. Grandbrothersi puhul paelubki lugude ühtne tugevus, mis peitub ilmselt stiilipuhtuses. Nad on leidnud iseloomuliku kõla elektrooniliselt prepareeritud klaveri kaudu, mida bändi mõlemad liikmed erinevates rollides võrdselt juhivad. Klaver on nagu portaal, mis aitab duol oma mõtteid otsekui kirsse tordile lisada.
Minimalistliku olemusega  genereeritud rütmide ja klaverisoundi  ekstra kontserdi jaoks muutmiseks on nii selle keeltele kui teistele osadele asetatud haamrikesed või „triggerid“ (eesti keeles päästikud), mida saab arvutiga juhtida. Kindlasti nõuab Grandbrothersi muusika süvenenud kuulamist. Krõbedamaid harmooniaid või rütme otsivad kuulajad võivad esialgu ehmuda kõlapildi näilisest lihtsusest. Nende loomingu alustala- peamiselt tonaalsuse ümber tiirlevate akordikorduste rolli mõistmiseks mõtte ja tunde edastamisel  tuleb aeg korraks maha võtta ning tõsiselt kuulata.

 

 

Kontserti toetas üldiselt väga hea helikvaliteet ja muusikaga ühes liikuv ning muutuv valgus. Kohati moodustus saalis kunstliku tossu ja valguse dünaamika tõttu kinemaatiline helidega täidetud atmosfäär, millesse oleks tahtnud ehk kauemakski jääda. Tegelikult peitus suur võlu ka tolle atmosfääride kihtides.Tajutavaid tasandeid leidus ohtralt. Muusikalist materjali polnud siiski hingematvalt palju, nipp seisnes olemasoleva arendamises. Erinevate tasandite tabamisest sai ühel hetkel hasart, uue leidmisel olin kõlavalikute maitsekusest lummatud. Kõik helilained allusid muusikute tahtele. Aukartust äratava täpsusega lõigatud, loop’ima pandud või muul moel muundatud helid olid muusika läbikomponeerituse head näited. Kogu kava mõjus nagu vee vaba voolamine. Nõnda kantigi kuulajat kindlakäeliselt klassikalise kompositsiooni kaasaegses kõlamaailmas õhtu lõpuni.

 

 

Kontsert kestis ligi poolteist tundi ning aeg lendas linnutiivul. Publikule kingiti ka kaks lisalugu. Grandbrothersi liikmed olid küll pühendunud muusikale, kuid ei jätnud samas kuulajaid laval toimuva osas teadmatusse. Parajalt vähe juttu ning artistide  tagasihoidlik, ent mõnus huumor mõjus koduselt ja pani neile veel enam kaasa elama.

 

 

Grandbrothers (Saksamaa-Šveits)

 

28. aprillil 2017 Vabal Laval.
Koosseis:
Erol Sarp – klaver
Lukas Vogel – elektroonika

Vaata kontserdi pildigaleriid siit.