Helin-Mari Arder ja Andy Fite tõid kevade lähemale

21. veebruar 2017
Triin Kala

Kujutagem ette päiksekiirtes varakevadist Kadriorgu ühel kaunil veebruarikuisel õhtul. Just täpselt selline atmosfäär rullus lahti ka Kumu auditooriumis, eesti lauljanna ja laulukirjutaja Helin-Mari Arderi ning Rootsis elava ameeriklase, jazz-kitarristi, laulja ja laulukirjutaja Andy Fite’i kontserdil juba esimesest noodist alates. Talvejazz toob tõesti kevade lähemale!

 

Ligi kümme aastat koos tegutsenud imekaunis duo esines Talvejazzil viimati üheksa aastat tagasi. Säärase taaskohtumise rõõm oli suur nii publikul kui ka artistidel endil. Mõlema muusiku tööpõld on olnud viljakas – nende isiklikud albumiriiulid sisaldavad silmapaistvat muusikakogu. Sestap ei saagi imestada, et kaks niivõrd töökat ja andekat inimest üksteise energia juba kümme aastat tagasi ära tundsid ning seejärel laval ühendasid, mille tulemusel tekkinud maagiline koosmõju on lausa raudkindel, ent ometi nõnda soe ja kaunis.

 

Kontsert algas hoogsalt ilma pikema jututa ning muusika haaras saalisviibijad endaga hoobilt kaasa. Esimesena kõlas lugu verivärskelt albumilt „Really Just Friends“, mis koosneb peamiselt Andy Fite’i originaalloomingust. Seejärel jällegi mõnusalt svingiv „Do you know what? (I’m starting to like you)“ esimeselt plaadilt („I’m starting to like you“). Kogu kava oli seekord ingliskeelne ja vaheldumisi saigi kuulda lugusid nii esimeselt kui ka uhiuuelt plaadilt.

 

Koos saalisviibijatega liiguti kiirematel ning aeglasematel sammudel, oli naeru ja pisaraid, tõsidust ja kelmikaid vägisõnu, bebop’ilikku, ent ülimalt läbitunnetatud scatt’imist Helin-Mari Arderilt ning traditsioonilise jazzi mõttes ootamatuid, ent humoorikaid vokaalimprovisatoorseid seiku Andy Fite’ilt. Näiteks kinkis ta publikule väga vahva üllatuse: soolo kazoo’ga. Samuti ei saa jätta mainimata tema suurepärast tehnilist vormi kitarrimängus.

 

Lugude emotsionaalselt mitmekesised värvitoonid, läbiv armastusetemaatika, elulisus ning inimlikkus lõid laval dünaamika, mis omakorda sidus kontserdi justkui üheks terviklooks. Ka lisalood kandsid endas kontserdi energiat kindlakäeliselt edasi. Nendest esimese, „How many times do I have to tell you I am sorry“ ajal jäi eriti erksalt meelde Helin-Mari Arderi tõeliselt meisterlikult fraseeritud soolo. Esinejate ning publiku vaheline side püsis kindlana kuni viimase, lausa kolmanda lisalooni välja. Ka selles ei jätnud duo varju oma suurepärast huumorimeelt. Nimelt improviseerid nad kõnelähedase vokaalsoolo abil (sõnu kasutamata) vürtsikalt tabava konfliktse dialoogi klassikalises mõttes paarikese igapäevaelust.

 

Koduteel vastkuuldud kontserdi üle mõtiskledes tabasin end muigamast ning seda ainult parimas mõttes. Helin-Mari Arder ja Andy Fite andsid endast tohutult palju ning ma usun, et nii nooremad kui ka vanemad kontserdikülastajad said sellest kontserdist ülimalt positiivse laengu. Niivõrd vahetu, kauni ning üdini professionaalse kontserdi kokkuvõtteks saabki vast öelda vaid üht: imeline!

 

Helin-Mari Arder ja Andy Fite
Kumu auditooriumis 18. veebruaril 2017. a.

 

Koosseis:
Helin-Mari Arder – vokaal
Andy Fite – vokaal, kitarr

 

Vaata kontserdi fotosid siit.