Kummardus legendile

15. september 2006

Legendid – John Coltrane 80
Sööt 5tet (Eesti-Soome-Poola-Itaalia)
20. september 20.00
BonBon Jazz Lounge

2006. aastal tähistab maailm kahe jazzilegendi Miles Davis’e ja John Coltrane’i 80ndat sünniaastapäeva arvukate kontsertide, filmiõhtute ja meenutustega. Coltrane saanuks 23. septembril 80, kuid ta lahkus siitilmast juba 1967 – Tallinna legendaarse jazzifestivali aastal.

20. septembri kontserdil legendi mälestuseks esitavad saksofonist-arranźeerija-helilooja Raul Sööt ja tema rahvusvaheline kvintett Coltrane’i tuntud ja vähemtuntud lugusid ning “Trane”’ist inspireeritud muusikat.

Raul Sööt on kirjutanud varem arranzheeringuid ning originaalrepertuaari Eesti Keeltele, Maian Kärmasele, EDDB-le ja Hendrik Sal Sallerile, Hedvig Hansonile, Ain Aganale jt.le Pärast naasmist USA-st mänginud peamiselt ansambli Hinkus koosseisus, uut sooloprojekti esitles ta 2005. aasta Jazzkaare kevadhooja raames. Vaata intervjuud Raul Söödiga siit.

Oma rahvusvahelise ansambli tuumiku valis ta välja juba õpiaastail Kopenhaageni rütmimuusika konservatooriumis. Poola vibrafonivirtuoos Kristof Jasik, kes elab Kopenhaagenis, mängib koos paljude taani, saksa ja poola jazzmuusikutega. Trompetist Jarkko Hakala on hinnatud ansamblipartner nii Taanis kui Soomes – ansamblid Karikko, The Orchestra, Idiot, Punainen Voima, Jesper Zeuthen Kvartett. Bassist Ville Herrala, kvinteti bassist, on oodatud paljudes soome ansamblites, teiste seas ka sellistes tuntud koosseisudes nagu Piirpauke ja U-Street. Seekord lööb ansamblis kaasa ka üks nimekamaid itaalia trummareid Andrea Marcelli, kes on mänginud ja salvestanud väga paljude tuntud muusikutega nagu Wayne Shorter, Bob Mintzer, Mike Stern, Ralph Towner, Marc Johnson, Mike Mainieri, John Patitucci, Eric Marienthal, Jon Hassell kui nimetada vaid üksikuid koostööpartnereid. Ta on Verve/PolyGram artist.

Piletid 150.-/100.- (tudeng, pensionär) saadaval Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades ning tund enne algust kohapeal.

John Coltrane

Kaks sõpra-mõttekaaslast Miles ja “Trane” kohtusid 50-nendate keskpaiku. Miles, kes oli ise olnud narkosõltlane, mõistis heroiini käes vaevlevat sõpra. Trane mängis Davise erinevates koosseisudes nii stuudios kui heliplaatidel ja koos esineti ka 1958. aasta Newporti jazzifestivalil. Coltrane musitseeris ka koos Thelonious Monkiga, kelle harmooniline keel ja rütmika mõjutasid teda tugevasti juba tema debüütalbumil Blue Train. Talle imponeerisid Milesi pikad soolod ja Coltrane ise hiilgas samuti detailipeenelt arendatud soolodega, oma tenorsaksofoni erilise tooniga, mis lummas kogu skaala – kolme oktavi – ulatuses. 60ndatel hakkas Trane ka sopransaksofoni mängima. Coltrane’i meloodika ehitus erines tunduvalt tavapärasest euroopalikust lähenemisest. See, et ta oli uurinud ja õppinud polütonaalsust ja modaalset improvisatsiooni, india ragade helilaade ja Aafrika pentatoonilisi laade, andis talle kahtlemata palju avaramad väljendusvahendid.

1960. aastal asutas Coltrane kvarteti pianist McCoy Tyneriga, millest sai tõeline kollektiivse improvisatsiooni laboratoorium. Trane sulatas oma muusikasse Ornette Colemani harmoloodilise stiili, Jon Gilmore’i müstika ja Eric Dolphi emotsioonide üllatavad sikk-sakid. Dolphi liitus Trane’i ansambliga mõnelgi ajaloolisel jamsessionil aastatel 1961-62. Miski ei suutnud peatada Coltrane’i loomingulist palangut, seda eriti tema viimastel eluaastatel. Teadmine, et teda ootab peatselt ees minek teispoolsusesse, andis talle tohtutu energia ja tahte luua, mängida ja harjutada nii ööd kui päevad. Kirjutanud alla lepingu plaadifirmaga Impulss!, ilmusid selle firmamärgi all järjest plaadid Impressions, Transitions, Ascention, Crescent, Meditations, Om, Sim Ship, millega ta lähenes sarnaselt Jimi Hendrixiga hipiajastule omasele müstikale. John Coltrane suri 1967. aastal 40-aastasena. Tema tegevusele järgnevat perioodi kutsutakse tihti post-Coltrane perioodiks. Kuigi Coltrane’i mõju on tohutu, kohtab harva saksofoniste, kes suudaks mängida Coltrane’i stiilis.