Pärast pikka ja rasket haigust vajus igavesse unne eesti levimuusika suurkuju Emil Laansoo.
Pärast pikka ja rasket haigust vajus igavesse unne eesti levimuusika suurkuju Emil Laansoo (12.03.1921 – 26.01.2004).
Viiulimängu hakkas Emil Laansoo õppima lapsena, ent juba 1930. aastal võeti ta Tallinna Töölismuusika Ühingu sümfooniaorkestrisse, samal ajal ka Tallinna konservatooriumi, kus ta õppis aastatel 1929-1940 professor Alfred Papmehli klassis kuni viimase ümberasumiseni Saksamaale.
Tallinna reaalkoolis oli ta hingeks õpilasansamblile, kus mängisid pärastine luuletaja Ilmar Laaban ja dirigent Vallo Järvi. Võib öelda, et kus ta pärast seda peatus, tekkis tema ümber alati ansambel või orkester – kui üks tegevuse lõpetas, alustas uus.
Sõja puhkemisel mobiliseeriti Emil Laansoo koos tuhandete eesti noormeestega Punaarmeesse. Pääsenud eluga Leningradi blokaadist, moodustas ta Eesti korpuse tagavarapolgus 1942. aastal väikese orkestri. Hiljem oli ta aastatel 1944-1945 korpuse suures džässorkestris, kus algas eluaegne koostöö Raimond Valgre, Arved Haugi ja Abi Zeideriga.
Aastateks 1945-1985 sai Emil Laansoost viiuldaja ER sümfooniaorkestris, hilisemas ERSOs. Olles juba juhatanud džässorkestreid Vabariiklikus Noorte Majas (1946-1948, seal lõi kaasa ka Raimond Valgre) ja mujal, asutas ta 1954. aastal oma ansambli, mis on jätnud loendamatu hulga salvestisi Eesti Raadio fonoteeki. Ansambel tegutses kuni 1974. aastani. Kui esialgu lähtus grupp svingivaimust, siis hiljem lisandusid sellele ka poprütmid.
Emil Laansoo ansambel sai kasvulavaks noortele lauljatele ja tõi rohkesti esile eesti heliloojate uudisloomingut. Peale selle kirjutas absoluutse kuulmise ja erakordse mäluga ansamblijuht raadiolaineilt üles sadu laule ja instrumentaalpalu, arranžeeris need ja kinkis meie kuulajaile ajal, kui välismaiste nootide saamine oli võimatu. Laansoo ansambel saatis paljusid oma aja silmapaistvaid soliste ja ansambleid nii nende kontsertreisidel kui ka salvestusstuudios.
Emil Laansoo nime teavad kõik küpsemad muusikasõbrad, ent vähem teati tema elust, temast kui muusikust ja inimesest. Era kordne tagasihoidlikkus on jätnud tohutu töö ja saavutuste varju ta enese isiku. Tema elu ainuke mõte oli muusika, mitte menu ja kuulsus.