Lood pildi seest

20. aprill 2014
Helen Rekkor, Liisa Taul

On festivali teine päev, soe ja kevadine. Eemalt vaadates hiigellikku kasvuhoonet meenutava Merepaviljoni sisemuses istuvad lapsed ühes vanematega nagu väikesed tomatitaimed ja vaatavad põnevil ilmel lavale. Jazzkaare iga aastaga populaarsust koguva lasteprogrammi on just avanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu näitlejad-lavastajad.

Etendub Daniil Harmsi lastelugudel põhinev muusikaline teatrilavastus „Lood pildi seest“.

Ilma suurema kila-kola ja butafooriata on end lavale mahutanud noor üheksateistpealine loominguline kaardivägi, sealhulgas paar muusikut – samuti Viljandi akadeemiast – ja veel suurem hulk omapäraseid tegelasi, kelleks kordamööda ja korraga kehastutakse. Avaras saalis mõnevõrra hajusalt istuva publiku reaktsioonist võib järeldada, et lavalt nähtav ja kuuldav on paljudele uus ja ilmselt heas mõttes harjumuspäratu, vähemalt võrreldes Jazzkaare varasemate lastekontsertidega.

Daniil Harms (1905–1942) oli vene absurdikirjanik ja luuletaja, kellele lastejuttude kirjutamine oli tema lühikeseks jäänud elu jooksul peamiseks sissetulekuallikaks. Järgmisel kevadel kooli lõpetavate teatritudengite esimese kursuse ühistööna valminud lavastus põhineb Harmsi viiel ootamatute pööretega lühilool, mille peategelased on kirjaniku veidravõitu fantaasiarikkas maailmas elavad loomad, inimesed ja muud olendid. Spetsiaalselt lavastuse tarvis loodud saatemuusika, “heliefektid” ning lugusid üheks tervikuks siduvad laulud (autoriteks Jaanika Tammaru ning Lauri Mäesepp) on lihtsad ja elurõõmsad, rõhutades samas lavaloo kummastavat mitmetähenduslikkust.

Heale lastekirjandusele on üldiselt omane, et see pakub lugejale midagi olenemata tema east. On väga suur õnnestumine, kui suudetakse see omadus raamatulehtedelt lavale kanda. Tundub, et läks õnneks!

Publikult pärisid muljete kohta Helen Rekkor ja Liisa Taul.

Oskar (2): Ossa käis kontserdil. Seal oli auto kindlasti. Kutsus jänest: “Kus sa, jänes, oled?” – “Mina olen siin!” Olid tädi ja onu ja jänes – see oli ka onu. See oli jäneseonu.

***

Etta (5): Mulle meeldis kõige rohkem Ämbrisuurune Mees. Kas ta on päriselt ka kõige väiksem mees?
Marta (8): Need on näitlejad! Mulle meeldis ka see väikene mees. Aga ma olen näinud maailma kõige lühemat meest ja maailma kõige pikemat meest – koos! 
Etta: Ma mängin ise ka klaverit ja kõlapulki. Ja neid sasinaid ka vahel. Mu klaveriõpetaja oli ka täna siin.
Maris (32): Just mõtlesin, et see etendus on parim, mis me viimastel aastatel (Jazzkaare lasteprogrammist – toim) näinud oleme, kuigi vanemat, esimese klassi last hoidis tänane etendus võib-olla paremini kui väiksemaid. Eelmisel aastal oli tsirkus, see oli natuke…
Pärtel (33): …tsirkus oli lastele huvitav, hästi visuaalne. Tänane etendus oli noorematele lastele võib-olla isegi liiga raske, ei olnud visuaalset eristust – kõigil olid ühesugused valged T-särgid seljas. Nii väike laps ei jaksa pikka juttu jälgida. Tema oleks tahtnud, et oleksid olnud värvilised kostüümid.

***

Otto (5): Etendus meeldis väga, muusika meeldis ka väga.
Kaidor (34): Väga tore oli! Kas see on nüüd teine või kolmas aasta, kui need lasteetendused kavas on? Arvan, et see oli neist kõige rohkem etenduse moodi. Me oleme neid kõiki vaatamas käinud. Esimene kord oli üks välismaa päritolu bänd, mis oli ka väga tore, aga oleks võinud olla pikem. Selles suhtes oli tänane etendus väga lahe leid – arvasime, et see, kuhu tuleme, on rohkem kontsert, aga… Väga meeldiv! Neil oli seal ju ka päris mitu kihti. See vägivalla lugu oli päris õudne. Kuidas see vägivalla lugu sulle tundus, kas sa said sellest aru, Otto? See, kus olid kuninganna ja kuningas. Mis sa sellest loost arvad?
Otto: Mh.
Kaidor: Kas see oli normaalne muinasjutt või oli midagi viltu keeratud?
Otto: Jaa.
Kaidor: Kuidas siis?
Otto: Natuke liiga hirmus.
Kaidor: Natuke liiga hirmus, jah? Peksid üksteist?
Otto: Kui oleks natuke veel hirmsam olnud, siis poleks mul täna öösel und tulnud.
Kaidor: See oli piiri peal? Et uni ikka tuleb? Siis on hästi.
Otto: Mulle väga meeldivad muinasjutud. Ma mõtlen ise ka vahel lugusid välja.
Alice (35): Me oleme mitu aastat lastekontsertidel käinud. See on haruldane võimalus tulla ja näidata lastele, kuidas kontserdil käituda. Kui minna lapsega tavalisele kontserdile, siis on inimesi, kes väga pahandavad, kui laps kas või midagi küsib. Ta ei pruugigi halvasti käituda. Aga siin on võimalus õpetada ja näidata, et kontserdil on tore olla, ja see on hästi tänuväärne asi. Seepärast võtame alati, kui Jazzkaar tuleb, kohe ritta.
Kaidor: Võiks teha isegi julgemalt: mitte otseselt lastele, vaid täiesti tavalise – ma ei taha öelda main-stream’i, aga mitte liiga hard-core jazzi – kontserdi, päevasel ajal. Kontserdi, kus on sulgudes, et lapsed on teretulnud. Et kui tulen lastega ja nad midagi küsivad, siis mõni väga akadeemiline kriitik mu kõrval ei vaataks üle prilli, et kuulge härra, mis teil siin toimub? Selline vahepealne asi võiks olla – tavaline kontsert, kus sa tead, et keegi ei hakka viltu vaatama, sest inimesi on hoiatatud, et etendusel võivad viibida ka lapsed.

***

Marianna (7): Kõik oli vahva!
Marta (9): Mulle ka meeldis. Ma tean seda lugu, mul on see raamat kodus olemas.
Natalja (42): Me lugesime seda vene keeles – nüüd, kui teadsime, et tuleme kontserdile. Vene lastele on Daniil Harmsi lastejutud tuttavamad, multikaid on tehtud ja tema raamatuid loetakse juba lasteaiast saadik. Käime tihti koos lastega kontserdil. Ja tuleme ka täna õhtul noore jazzi galale.

***

Marie (10): Mulle ikka väga meeldis ja eriti meeldis see, et ei olnud ainult muusika, vaid väike etendus ka. Igav ei hakanud kordagi, ootasin, mis nüüd juhtuma hakkab. Ma tuleksin järgmisel aastal jälle.
Ivar (43): Lavastus meeldis väga, see oli originaalne ja minu jaoks oli meeldiv, et laval olid inimesed ja mitte palju asju. Näitlejad olid väga tublid.

***

Alari (alla keskea): Kõigile vist meeldis, väga tore, tõesti väga lõbus! Ei teadnud varem Daniil Harmsi lugusid, ses mõttes oli ka avastamisrõõmu.
Kristina (väga noor): Oleme igal aastal lastekontsertidel käinud, seekord oli ikka väga tore. Just vaatasin, et kus lapsed olid tõsised, seal suured inimesed naersid. Mulle tuletas maleva kokkutulekut meelde – hästi entusiastlikud noored. Olen last (Sandra, 4-aastane) ka suurte inimeste kontsertidele kaasa võtnud, ehkki kunagi ei tea – kui ta ikka paigal ei püsi, võib see teisi häirida. Aga minu meelest on osad kontserdid ka lapsele väga lõbusad vaadata. Järgmine kontsert hakkabki meil kohe kell neli, ”Noor Eesti Jazz”, sellele järgnevad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu, sellele järgneb… Täna on täispäev!
 
JAZZKAARE LASTEKONTSERT: “LOOD PILDI SEEST”
19. aprillil 2014 kell 12 Merepaviljonis

Koosseis:

Martin Aulis, Silver Kaljula, Mihkel Kallaste, Kaija M Kalvet, Märt Koik, Birgit Landberg, Fatme Helge Leevald, Liina Leinberg, Kristjan Lüüs, Lauri Mäesepp, Laura Niils, Lennart Peep, Rauno Polman, Sander Rebane, Tanel Siimann, Jaanika Tammaru, Karl Edgar Tammi, Kaarel Targo, Kristo Veinberg