Muusikategu interneti vahendusel on tavaline

28. november 2011

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes esmaspäeval, 28. novembril 2011. Autoriks Mart Niineste.

Moodsad sidevahendid aitavad koos muusikat teha ka siis, kui bändikaaslased elavad igaüks ise ilmanurgas.

Džässipianist Kristjan Randalu elab Ameerikas ja töötab seal, kuhu on parajasti esinemised kokku lepitud. Sõidab kohale, teeb bändikaaslastega proovi või paar ning juba ongi kontsert või salvestus. Rahvusvahelist muusikuelu võimaldab Randalul elada internet. 

„Infode täpsustamine, pildimaterjali valik, nootide saatmine, helifailide saatmine või serverile laadimine, sõidugraafikute kooskõlastamine,” selgitab Randalu interneti rolli oma tööelus. Ja kui on vaja mõne bändi kaaslastega midagi üheskoos arutada, lepitakse meilitsi aeg kokku ning õigel ajal logivad kõik end Skype’i.

 

Randalu tunnistab, et suhtlus- ja failivahetusprogrammid on rahvusvahelise muusikutöö lihtsamaks teinud. Kas või võrreldes viie aasta taguse ajaga: „Põhilised muutused on olnud Skype telefoni asendusena ja muusikafailide saatmine. Mõned aastad tagasi oli postiga plaatide saatmine tihti vajalik.”

Ühe niimoodi töötava koosseisuga, kvintetiga Five Senses astub Randalu üles Jõulujazzil.

Sellise tööstiili teevad võimalikuks FTP-serverid ning failihoiustamis- ja saatmiskeskkonnad, nagu Rapidshare, Wetransfer, Yousendit, Mediafire. Kokkuleppeliselt on helisalvestuse standardformaat .wav. Ja kokkuleppeliselt peavad kõik failid olema sama pikad kui lugu. Ka siis, kui muusikat on seal 30 sekundi jagu. Võtad allalaaditud projekti failid arvutis lahti ja paned otsast mängima, iga pillipartii on kohe õiges kohas. Jääb üle vaid nendevahelist tasakaalu timmida või midagi juurde mängida.

Internet võimaldab ka koostööprojekte muidu käeulatusest välja jäävate välisprodutsentidega. Kevadel 2008 andis rahvusvaheliselt hinnatud, ent nüüdseks lagunenud Eesti indie-bänd Pia Fraus välja oma neljanda albumi „After Summer”. Kauamängiva produtseeris  Šotimaal Glasgow’s elav Norman Blake, indie-muusika kultusnimede Teenage Fanclubi, BMX Banditsi ja The Pasteli liige. Selmet Blake salvestuseks siia sõidutada või ise kuueliikmelise bändiga Šotimaale lindistama kolida, liigutati lugude tööfaile neti kaudu. Bänd töötas materjaliga Tallinnas, Blake Šotimaal.

Metsatöll salvestas oma mulluse albumi „Äio” trummid Soomes Mikko Karmila juures ning muud pillid ja RAM-i Eestis Kristo Kotka käe all. Album miksiti Soomes Karmila juures. Albumi lõppviimistluse ehk masteri tegi teine soomlane Mika Jussila. Lugege ise kokku, kui mitu korda plaadimaterjal kahe riigi ja arvutite vahet pendeldas.

Eesti piires on vahest üks tuntumaid internetibände Jaan Pehki ja Madis Aesma duo Köök möödunud kümnendi keskelt. Sündis see nii, et Aesma tegi kodus arvutiga 1990-ndate diskost inspireeritud muusikat. Ja saatis lugusid MSN Messengeri kaudu sõber Pehkile, kes hakkas neile naivistlik-absurdseid sõnu kirjutama ja oma salvestusprogrammiga sisse laulma. Neti kaudu saadeti lugusid ka tuttavatele. Mõne aja pärast kutsuti Kööki juba esinema. 2006-ndal ilmus nende MSN-i vahendusel kirjutatud lugudega Köögi esikalbum „Telegramm”.

Noorema põlve laulukirjutaja, muusik ja produtsent Taavi Paomets kasutab enda sõnul internetti oma töös üle keskmise palju. Enamasti teoksil olevate lugude ülekuulamiseks ja jagamiseks. Aga ka koostööks teiste muusikutega, et nad saaksid pooleliolevasse projekti oma partii juurde mängida: „On olemas selline asi nagu Dropbox, kus saad mingi hulga mahtu netti oma asjade üleslaadimiseks ja hoidmiseks. Üsna mugav ja popp ka paljude muusikute seas.” Paomets täpsustab, et suuri mitmegigaseid projekte on praeguste netiühenduste kiirusega veel tüütu üles ja alla laadida.

Interneti kaudu koos kirjutatud lugudest sündis kevadel progebänd Talamak. Hollandisse kolinud kitarristid Karl Petti ja Argo Vals jätkasid ideede vahetamist ja täiendamist, kuni valmisid lood, mis nõudsid esitamiseks lõpuks bändi kokkupanemist.

Viimastel aastatel on Eestis süvenenud tendents, et majanduslike võimaluste korral tellitakse plaadimaterjali lõppviimistlus ehk master hoopis Soomest. 2006-ndal telliti Soomest lõppviimistlus Allan Vainola ja Unenäopüüdjate debüütalbumile. Ilmselt on olnud ka varasemaid pretsedente.

Siingi käib failide saatmine neti kaudu. „Soomlased kohe oskavad ja tundub et asi on kogemuses, mitte tehnikas,” selgitab Metsatöllu solist Markus Teeäär. Tänavusügisestest Eesti plaatidest on Soomes viimase lihvi saanud Metsatöllu „Ulg” ja Kosmikute „Öö ei lase magada”.

Lõpuks peab materjal jõudma tehasesse. Baltic Disci plaadivabriku müügi- ja turundusdirektori Aare Puuri sõnul jõuavad umbes pooled masterid neile füüsilisel kandjal, CD-l või DVD-R-il. „Umbes 50%, ja see on kasvav osa, mastereid edastatakse image-failidena ftp-sse. Mälupulgal võtame vastu vaid kujundusi või image’ina edastatud mastereid,” selgitab Puur.

Nagu näha, on interneti kasutamine muusikutöö hõlbustamiseks vähemalt viis aastat vana tava. Interneti kaudu proovitegemine on aga ühenduskvaliteedi puudujääkide tõttu alles tulevikumuusika.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes esmaspäeval, 28. novembril 2011. Autoriks Mart Niineste.

Loe artiklit EESTI PÄEVALEHE KODULEHELT