Neli kontrabassi – erakordselt hubane, hubaselt erakordne

28. september 2016
Liina Hints ja Maria Paiste

Neli kontrabassi laval ja luuletaja lavanurgas oma loomingut esitamas – puupüsti täis saal ja lakkamatu aplaus ei lasknud kellelgi kahelda, et selline koosseis on eriline igal mõeldaval viisil. Eriline, sest kontrabasse on neli ja teisi instrumente null, ent ruumi täitev muusika koosneb kõikvõimalikest helidest: kontrabassidest on saanud trummid ja muud sorti löökpillid, mis ei takista musitseerijatel kuuldavale tuua ka abstraktseid helikujundeid. Eriline, sest laval on kaks duot, kes annavad teineteisele ruumi, ent põimuvad üheks tervikuks. Eriline, sest niigi ebatavalise koosseisu ridadesse on sattunud koomik ja luuletaja, kes igaühele naerusädeme silmadesse toob. Neli eesti tippkontrabassisti andsid reedel, 23. septembril koos eestlaste poolt armastatud Jaan Pehkiga Kumu auditooriumis kontserdi, kus muusikud mängisid, nautisid ja väikestviisi isegi tantsisid. Võimsad helid ja kontserdi lõpus kõlama jäänud naer jätsid soojuse südamesse ja tegid sügise tervitamise lihtsamaks.

 

Publiku muljeid kogusid Jazzkaare veebireporterid Liina Hints ja Maria Paiste.

 

Kaarin (26): „Ma ei tea, mis see on, mis mind kontrabasside poole tõmbab, kuid leian, et see on üks vägevamaid pille maailmas. Puhtalt kontrabassidest koosnevat koosseisu minu silmad veel näinud ei olnud ja olen rõõmus, et ennast kahesaja kilomeetri kauguselt kohale vedasin. Kontsert oli mõnusalt vaheldusrikas: mulle endale sümpatiseerivad rohkem küll võimsad, tumedates toonides lood, aga täna õhtul esitati nii üht kui teist, aeglasest sai tempokas ja nukrast rõõmus. Vaheldusrikkus on üks parimaid asju, mida muusikaline koosseis oma kontserdi jooksul demonstreerida võib ning usun, et täna tuldi sellega suurepäraselt toime.“

 

Sten (39): „Mulle väga meeldis! Tänane repertuaar oli kvarteti kohta päris mitmekesine: Massive Attackist liiguti Verdi juurde, sealt edasi 15. sajandi muusika, pärast seda jälle üdini tänapäevased lood… Meeldis ka see areng, mida kontserdi jooksul näha sai – lõppes õhtu ju päris lõbusal noodil. Jaan Pehki mängu tuua oli üldse geniaalne mõte. Ma ei oskagi nimetada teist nii tõelist eestlasest absurdikoomikut. Ja tema kohati lausa äraleierdatud „See tunne alles jääb“ kõlas uues koosseisus hoopis pehmemalt ja mõnusamalt.“

 

Rutt (34): „Minu jaoks tähistas see kvartett uue jazziaasta avapauku. Kui sügis peab tulema, et saaksime pidevalt sellist muusikat nautida, siis las ta tulgu! Tänasest kontserdist ei olnud midagi puudu: sai tantsu, sai nalja ja sai näha äärmist meisterlikkust nii kvarteti kui duo tasandil – just see viimane tegi kontserdi tervikuna veel põnevamaks. Nii energiline tunne on kohe! Kõige rohkem meeldis mulle Mälgandi ja Kassi esituses kõlanud pala „Välk ja pauk“ – kõlas suurepäraselt, mehed olid täielikus sünkroonis ja õhkkond oli mõnusalt kerge, sest muusikud ise olid rõõmsad ega võtnud asja liiga tõsiselt.“

 

Ene (54) ja Carmen (25): „Ausalt öeldes peame teile tunnistama, et ostsime piletid, kui koosseisus Jaan Pehki nime nägime: no nii vahva mees on, et kohe naer tuleb näole. Võime vist nüüd mõlemad öelda, et juba kontserdi alguses taipasime, et asi on hoopis enamat kui klassikaline kvartett – tegelikult pole me sellist koosseisu kunagi laval näinud, kuigi oleme siin-seal ikka käinud ja kuulanud. Jaan Pehk oma muhedusega oli lõppude lõpuks hoopis kirss tordil, mitte tort ise. Hoogsad lood olid eriti ägedad!“

 

Kristjan (21): „Õpin ja elan Tartus, ent tulin kontserdi pärast Tallinnasse, sest kontrabassikvartett oli asi, millest esimest korda kuulsin ning mis sekundipealt huvi tekitas. Õpingute tõttu ei ole ma muusikamaailmaga viimasel ajal suutnud järge pidada, aga täna oli mul võimalus oma kõrva ja silmaga veenduda, et asi liigub ainult paremuse poole. Kontsert oli mõtteliselt küll väiksemateks osadeks jagatud, et muusikute isikupärale ruumi anda, ent kõik sobis kokku nagu valatult. Pole muud öelda, kui et aitäh hea muusika ja emotsionaalse kontserdi eest!“

 

Maria, veebireporter: „Eripalgelised palad, vahetu publikutunnetus ja humoorikas lähenemine koos mõningate koreograafiliste sooritustega tõid endaga kaasa kuulajaskonna sooja heakskiidu. Suur osa publiku südame võitmisel oli ka Jaan Pehki ülesastumisel, mis koos mänglev-virtuoosliku kontrabassi kvartetiga moodustas huvitava terviku. Eesti jazzipublik on uudse kogemuse võrra rikkamana kontrabassi usku pööratud!“

 

Tiina, muusikaõpetaja: „Hästi positiivsed muljed. Üks asi on see, et mängijad olid väga tasemel ja head, aga ma ei oodanud sellelt kontserdilt nii humoorikat ja positiivset emotsiooni, olin valmistunud tõsisemaks etteasteks. Kõik oli muidugi tehniliselt väga hästi tehtud, aga mulle tõesti meeldis see emotsioon, mis sellelt kontserdilt tuli, sest kuulajaskond on sageli erinevatelt elualadelt ning just hea tunne on see, mis peab inimesteni jõudma. Kavavalik oli väga põnev, hariv ning hästi üles ehitatud. Tervest komplektist tekkis tore tervik.“

 

Madis, EMTA tudeng: „Väga lahe ja meeleolukas. Neli kontrabassi oli minu jaoks kooslus, mida ma otse esireast varem polnud näinud. Mulle hullult meeldisid need laiendatud tehnikad, mida nad kasutasid. Ka kavavalik meeldis oma mitmekesisuse poolest väga. Miinuseks võib-olla see, et lisalugude seas oli mõni kordus. Aga sellegipoolest, väga lahe on sellist kooslust kuulata oma kõrvadega.“

 

Tõnis (31), basskitarrist: „Äge! Olen ammu mõelnud, et huvitav, millal keegi võtab kätte ja teeb sellise bassikoosseisu asja ära ja neli kontrabassi tundub väga soliidne. Lava peal oli valik eesti parimatest, nii et miks mitte. Ma ei osanud oodata, millist muusikat nad on ette valmistanud ja hästi mõnus üllatus oli see, et nad tegid kaasaegse muusika kõrval ka vanamuusikat. Kõige rohkem meeldis Remmelite duo, see oli vist viimane lugu, kus Taavo Remmel mängis väga ägedalt poognaga ja soleeris, ning seal oli tehniliselt elemente ja nüansse, mis mulle väga muljet avaldasid.“

 

Juta, raamatupidaja: „Jättis väga vahva mulje, kuna ma olen keelpillide ja sümfoonilise muusika austaja. See oli küll nüüd jazzi valdkonnast, aga ta oli hästi omanäoline. Kassi ja Mälgandi duett oli lööv, ka oma visuaalse poole pealt.“

 

Andres (50) ja Rita, transpordi valdkonnast: „Suurepärased muljed! Midagi üllatavat, sest sellist kooslust ei ole enne kuulda olnud, et neli kontrabassi koos. Oleme suured Jazzkaare fännid, nii et katsume kõigil kontsertidel, nii palju kui võimalik, ära käia. Kava oli natuke üllatav, aga valik oli tore, laia ampluaaga – väga meeldis. Eriti hästi jäi meelde viimati mängitud lugu, mida kaks korda esitati.“

 

Arles (42), müügidirektor, ja Katre (42), firmajuht: „Lahe oli, väga lahe! Kava oli mõnusalt vaheldusrikas. Ütleks isegi, et kui visuaali poleks olnud, oleks olnud tunne nagu oleks trummidel ja kitarridel mängitud. See, kuidas nad ise selle muusika sees elasid ja nautisid seda, mida nad tegid, seda on alati lahe vaadata.“

 

MÄLGAND-KASS-REMMEL-REMMEL feat. JAAN PEHK „Neli kontrabassi“
23. septembril Kumu auditooriumis

 

Koosseis:
Mihkel Mälgand ‒ kontrabass
Peedu Kass ‒ kontrabass
Taavo Remmel ‒ kontrabass
Heikko Remmel ‒ kontrabass
Jaan Pehk – vokaal

 

Vaata kontserdi fotosid siit.