Rahvusvahelise jazzipäeva lõpetas Lexsoul Dancemachine, kuueliikmeline funk-pomm Telliskivi Loomelinnaku seinte vahelt. Loetud minutid enne kontserdi algus ootas publik saabuvat tantsumaratoni nii elevalt, et käed olid plaksutamiseks valmis ja huuled vilistamiseks torus juba enne Helen Sürje tutvustavate sõnade lõppemist. Ei ole minulgi häbi tunnistada, et mul olid kõlama hakanud lood regulaarse eeltöö tulemusena peas ja sama võis märgata ka kõrval tantsivate neiude huulilt.
Kuidas siis nii, et jazzifestivalile satub ehe disco-funk’i bänd, kes oma muusikaga publikut akadeemilise peenutsemise asemel higiste hüpete ja lehmakelladega kostitab? Nii nagu Kanada jazz-funk fusion’i grupi The Souljazz Orchestra laulja hüüab publiku üles kütmiseks oma samanimelise loo alguses: „People, people – get it together!“, ei jää ka kohalik Lexsoul Dancemachine välismaiste kolleegide kõrval maha rahva kokku tõmbamises või nakatava gruuvipärandi edasi kandmises. Kelle jaoks mürtsuv basstrumm ja kolisev lehmakell liialt kommertslik tundub, peab jazzi kui žanrit küll väga kitsalt kaasaegse Euroopa jazzitraditsiooni paigutama ning kategooriliselt eitama kõlanud koosluse hüpnootiliselt ajatut mõju. Lexsoul Dancemachine on tegelikult üks väheseid kollektiive Eestis, keda saab vähemalt vaimusilmas asetada ükskõik missugusele lavale kartmata, et publik tormilisele positiivsusele vastu suudab panna.
Kindlasti ei tasu taandada tantsulise tooniga funk’i lihtsakoeliseks. Tükk aega ketravad kordused, piinlikult täpsed rütmid, eriti pehmeks keeratud basskitarrijuurikas, terava kõlaga kitarrid ning maitsekalt hullumeelsed klahvipuhangud on Lexsoul Dancemachine’i poolt peenelt kokku mängitud, nii et tundub, justkui oleks selle tulemi mõjugi eelnevalt välja arvutatud. Vähe on Eestis ka teisi meesvokaliste, kelle häält kujutaks ette puhast souli ette kandmas. Erilist väljatoomist väärib nii kontserdi kui ka bändi hiljuti ilmunud albumi viimane lugu „Get Up, Move On“, milles basskitarr eriti meeldivalt hüpleb ning tavapärase lüürika asendab mõtlikult pikk kitarrisoolode seeria.
Laupäevane kontsert algas ja lõppes ilma, et oleks jäänud aega hinge tõmmata; nurisemist väärt oli seekord ehk vaid nõrk helivõimendus, mis kõigil muusikanüanssidel lõpuni välja kõlada ei lasknud.
Lexsoul Dancemachine
30. aprillil kell 23.30 Punases Majas
Robert Linna – vokaal, kongad
Martin Laksberg – bass
Jürgen Kütner – kitarr
Kristen Kütner – kitarr
Joonas Mattias Sarapuu – klahvpillid, lehmakell
Caspar Salo – trummid, rütmid
Vaata kontserdi fotosid siit