Rinneradio maalis ja mediteeris Kaarli kiriku võlvide all

27. detsember 2006

13. detsembril Kaarli kirikus esinenud Rinneradio manas kuulajaisse tunde, otsekui vaatajad näeksid aeglaselt liikuvaid pilvi, kirjutab Marit Mihklepp.

Kaarli kirikus toimus 13. detsembril ansambli Rinneradio kontsert, kus ei saa rääkida muusikutest, ei saa rääkida muusikast. See heliloits ei olnud pühadusest läbi vettinud, see ise oligi püha. Ja isegi mitte jõulupüha, vaid inimsuse püha, nende vigade pühitsemine, mis isiksused nauditavaks teeb.

Kontserti vahendab Marit Mihklepp.

Kaarli kiriku nurgad pidasid vastamisi dialooge. Helid olid puhtad, nad algasid vaikselt ja tõmbasid endaga kaasa üksikuid rütme. Meeltega võis tunda ootuse kruvi, mis pöörles vikerkaarevalguseliseks maalitud Jeesuse all. Mediteeriv mantra pulseeris vastupidises rütmis väljaspool kirikuruumi oleva kiirusega. Oli tunne, kui vaataks aeglaselt liikuvaid pilvi.

Istusin tagumise rea pimeduses ehk siis ei näinud, mida nad tegid, kuid kuulsin, mida nad tunnevad. Tapani Rinne saksofon neelas maailma alla ning väljahingamisega vabastas värvilist rahu. Hingamise ja sellest sündiva muusikaga kõneles valgus, mis lõi loo värvilisest hingeaurust.

Muusikud panid võlvid virvendama ja maalisid kiriku oma sisemuse värvi. Otsiv, kompiv, närvidel kõnelev keha dialoog südamega. Mõistuse võis vabalt koju jätta, sest nendes hetkedes ei olnud viimaseid, keskmisi ega esimesi. Pilved olid ja tähed nendest läbi paistmas.

Hetkeks sai Kaarli kirikus võimalikuks ka mürapilvede teke, midagi kaootilisemat ja segasemat, mis kasvas järjest hullumeelsemat, kuid kahjuks jäi kulminatsioon seekord tulemata.

Kogu kontsert oli üks mäng sisse- ja väljaastumistega üha uutesse mängudesse. Ja nagu mänguski, ei ole tähtis tulemus, vaid nauditakse protsessi. Nõnda need meeleolumoondajad lõid oma mandalaid, mis iga järgneva heliga laiali puhuti. Ja isegi kui korraks hakkas sünge, oli Jeesus ikka vikerkaarevärviline. Ainult et keha loomulik liikumine oli kirikumehele vastuvõetamatu, kes kibestunult arvas, et ma kiriku tantsusaaliga segi ajasin. Ja tõsi, ma ei saanud osa religioossest, vaid jumalikust kogemusest.