The Bad Plusi kõlapilt pakub kõigile muusikaelamust

27. aprill 2018
Christopher Toomberg, Külli Haav

25. aprilli õhtupoolikul hellitas Vaba Lava kontserdisaalis kuulajate kõrvu jazztrio The Bad Plus, mis ühendab endas avangardistliku jazzi, kuid ka rokk- ja popmuusika elemente. Seetõttu võib öelda, et kooslus pakub oma kõlaesteetika tõttu huvi laiemale publikule kui enamik klaveri-trummi-bassiga jazztriosid. Esmakordselt esineti Jazzkaarel 2006. aastal, kuid ka nüüd, kaksteist aastat hiljem ei olnud publikul üllatustest puudu. Power-triole on saabunud uus põnev ajastu, kuna pianisti rolli on võtnud üle uus mees, Orrin Evans. Seega oli Jazzkaare külastajatel võimalus esimeste seas kuulda värsket koosseisu.

Publikult uurisid kontserdimuljete kohta Jazzkaare reporterid Christopher Toomberg ja Külli Haav.

Rain (46), ettevõtja:
Tulin elukaaslasega kuulama, tema on rohkem jazzihuviline kui mina. Mind veeti kaasa ja seetõttu ei osanud alguses arvata, mis juhtuma hakkab. Nüüd võin öelda, et tegemist oli täitsa vinge kontserdiga. Trummar oli väga lahe! Alguses kartsin, et asi läheb ehk liiga jazziks kätte ära ning erilist muusikaelamust ei saa, kuid võta näpust! Väga meeldis, kui trummar pani tümpsu käima ning teised sinna peale „ehitasid“. Lahe!

Kerli (27), juuksur:
Minule väga meeldis! Tõesti väga lahe! Hämmastav oli see, kuidas nad suutsid hoida tasakaalu nii-öelda kõrgema pilotaaži jazzi ja lihtsama muusika vahel. Tuleks teinekordki, kui saab.

Diana (34), muusikasõber:
Tegemist on minu ühe lemmikbändiga, seega võib öelda, et väga meeldis. Esimest korda kuulsin neid live’is 2006. aastal siinsamas Jazzkaarel. Olen vahepeal nende tegemisi jälginud ning end nende loominguga kursis hoidnud. Minu jaoks on selline muusika täistabamus! Eriti hea oli see, et eelmisel aastal esines Jazzkaarel GoGo Penguin, kes on stiili poolest The Bad Plusile üsna sarnane. Kui üht pole, on teine kohe varnast võtta! Mina ootan juba järgmist kontserti!

Margus (50), teedeehituse spetsialist:
Ega ma ise suurem asi jazziarmastaja pole. Vahel mõtlen küll, et on huvitav kuulata, mida nad seal lava peal tinistavad, ja näed, sattusingi siia. Tegelikult täitsa meeldis, saladuskatte all võin öelda, et olen pahviks löödud. Minu jaoks on ikkagi suurim lust vaadata seda, kuidas muusikud laval teineteist tunnetavad ja muusikat naudivad. Siis kandub see ka publikusse edasi, tekitab sinus endas hea tunde. Pärast lähed koju ja ümised isegi mingit viisijupikest.

Mihkel, 2018. aasta Danske jazzipreemia laureaat:
Meeldis väga! Olen neid seni kuulanud ainult plaatide pealt, kuid sellist muusikat peab kuulama ikka elavas ettekandes. Vahetu energia, mis laval sünnib, jõuab sinuni. Bad Plusil on muidugi uus koosseis, mis ka neile endile uusi tuuli ja elevust toob. Väga nauditav, oleksin tahtnud kohe lavale hüpata ja midagi kaasa teha!

Tiit, arheoloogia ja ehitusajaloo grupi AEG töötaja:
Kui nad eelmine kord Tallinnas olid, siis ma festivalile ei jõudnud, kuid olen salvestisi kuulanud. Aga bänd on niivõrd äge, kas või lisalugu või see, mis toimus mõni aeg enne kontserdi lõppu – kus saad aru, et laval on kolm muusikut pillidega, millest trummid võivad olla kõige meloodilisem instrument ja klaver kõige perkussiivsem. See selleks, klaverimängija on uus mees, alates sellest aastast, ja ometi on nad niivõrd hästi kokku mänginud bänd, et silmad kinni pannes on tunne, nagu kuulaks üht organismi, kes „elab“ lava peal. Kui palju on sel organismil käsi-jalgu, on iseasi, aga ta on üks. Nad paistsid silma ka imelise dünaamikaga. On küllalt häid ja moodsaid bände, mis valdavad väga hästi kolme käiku, millega muutuvad kuulaja jaoks väsitavaks, sest need kolm on vali, valjem ja kõige valjem. Need mehed mängivad vaikusest forte fortissimo‘sse, nad teavad, mida teevad ja mida tahavad, ning suudavad selle ka saavutada.

Aivar (30) ja Tanel (29), tegelevad muusika ja helidega:
(Räägivad innukalt ja läbisegi) Väga, väga meeldis! Kokkumäng – super, trummar – super, feel – super, dünaamika – ilus. Tegeleme ise ka muusikaga, erinevate instrumentide ja bändidega. Mina olen seda bändi kuulanud juba aastast 2003! Mina aga käisin Glasgow’s kontserdil! Täna oli tore taaskohtumine, küll uue pianistiga, kes aga ei jäänud kuidagi alla eelmisele – bänd oli samamoodi “elus”. Väga tore ja vaba.

Helen (37), tootejuht:
Mulle istus see viis, kuidas nad jazzi tegid, nimelt hoogsalt, tempokalt; meeldisid roki ja popmuusika elemendid. Ma pole varem neid kuulanud, kontserdi ajal vaatasin Jazzkaare kodulehelt, kes nad on. Tuli välja, et bänd on üksteist aastat tagasi ka siin olnud. Läks hästi, et mind siia kutsuti!

Juulika (25), terapeutikatudeng:
Jõuline ja samas meditatiivne, kordused ja põnevad nüansid tõmbasid kaasa, hoidsid lainel ja panid algusest lõpuni kaasa elama… Justkui oleks ühel elurännakul ära käinud, mis algas õrnalt ja kogus tuure üles, tuues välja elu värve, rutiini, võitlust ja lõpuks leppimist… Väga harmooniline, üksteist täiendav kooslus, eriti nauditav oli pianisti tundlik ja tormiline esitus.

The Bad Plus
25. aprillil 2018 Vabal Laval

Koosseis:
Orrin Evans – klaver
Reid Anderson – bass
Dave King – trummid

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!