Kuigi üle maailma on pärimusmuusika orkestreid juba ammu tehtud, on see Eestis midagi uut. Varem on esitatud küll pärimuslugusid, kuid mitte sellises vormis. Julge idee vajab julget teostajat ning seda Tuulikki Bartosik ning tema mõttekaaslane Jonas Knutsson suutsidki. Orkester koosnes veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikutest.
Repertuaar koosnes pärimuslugude keerukatest ja huvitavatest arranžeeringutest, aga ka näiteks Robert Jürjendali valsist ja Jonas Knutssoni hümnist orkestrile. Mõni lugu viis oma linnu-looma häälitsustega mõtted tundrasse, mõni võttis publikul jala tatsuma. Kahjuks jäi Tallinnas üks tantsupaar ainukeseks jalakeerutajaks, kuid see ei viidanud publiku jahedusele, sest orkestrit kostitati lausa püstijalu aplausiga. Kuigi orkestri kokkumängus oli tunda väikest ebalevat olekut, siis on see andeksantav kogu selle projekti massiivsust arvestades.
Pärast kontserti vestlesid Jazzkaare veebitiimiga Merike Paberits (eesti torupill, ristflööt) ning Johanna-Adele Jüssi (viiul).
Olete nüüdseks juba kaks korda orkestriga esinenud. Eile Viljandis ning täna Tallinnas. Kuidas tunne on?
Merike Paberits: Pärast tänast kontserti on juba parem. Eile oli kõik kuidagi hajevil, aga orkestri tunne on juba peal.
Kuidas on pärimusmuusikutena üldse orkestris mängida?
Johanna-Adele Jüssi: See on vastuoluline tunne. Ühest küljest on tore koos mängida, teisest küljest on pärimusmuusika ikkagi soolomäng. Koosmängimiseks peab palju kompromisse tegema ja veidike teistmoodi mängida. Eriti veel, kui on palju naturaalseid instrumendid, nagu torupill, ja kui on neli erinevat akordioni nelja erineva häälestusega, ei saa midagi teha, et neid ühtsena külama panna. See jätab juba oma jälje.
Merike: Natuke on etnolaagri moodi, kuigi seal on natukene vabam mängimine. Minul on siin ka mugav, kuigi veidi võõras.
Kuidas orkestri prooviprotsess oli?
Johanna-Adele: Väga intensiivne. Midagi muud ei jõudnudki teha. Hommikul ärkad üles, lähed proovi, sööd lõunat, lähed jälle proovi, õhtul oled nii väsinud, et ei jaksa midagi teha. Aga siis on enda partiid vaja vaadata ning õppida.
Mis orkestrist edasi saab?
Merike: Plaanid on päris suured. Tuulikki hõikas laval välja, et tuleb plaat, aga me pole sellest veel rääkinud. 1. juunil esineme Tallinna Vanalinnapäevadel. Loodame, et ka Viljandi Pärimusmuusika festivalil. Ideaalis jätkame oma tegevust. Üle maailma on teisigi folkorkestreid ja me tahaksime nende tegevusega ühineda.
Estonian Folk Orchestra
22. aprillil 2012 Merepaviljonis
Koosseis:
Jaanika Ventsel – hääl
Tiina Lõhmus – hääl
Timo Kalmu – hääl
Mihkel Roolaid – hääl
Priit Lehto – hääl
Hans Mihkel Vares – kitarr
Jaan Jaago – kitarr
Villu Talsi – kitarr, mandoliin, kontrabass
Ragnar Toompuu – kitarr
Kaisa Nõges – böömi harf, duurkannel
Kaari Uus – viola da gamba
Kadri Lepasson – väikekannel
Robert Jürjendal – kitarr
Mari Mae – viiul
Karoliina Kreintaal – viiul, väikekannel, hiiurootsi kannel
Eeva Talsi -viiul, hiiurootsi kannel
Lee Taul – viiul
Cathy Sommer – viiul
Sänni Noormets – viiul
Johanna-Adele Jüssi – viiul
Merike Paberits – eesti torupill, ristflööt
Säde Tatar – eesti torupill, ristflööt
Ulvi Võsa -eesti torupill, altsaksofon
Kristel Kutser – eesti torupill, ristflööt
Leanne Barbo – eesti torupill, väikekannel
Jonas Knutsson – saksofonid
Martin Müller – eesti lõõts, karmoshka Anne Lehtmäe – meloodiabassidega akordion
Lisandra Roosioja – meloodiabassidega akordion, väikekannel
Tarmo Kivisilla – eesti lõõts, torupill, rahvapärased puhkpillid
Tuulikki Bartosik – meloodiabassidega akordion, väikekannel
Toomas Oks – akordion, eesti lõõts
Tõnis Kirspu – löökriistad
Martin Aulis – löökriistad