Neli väljapaistvat Eesti muusikut, erinevad žanrid ja instrumendid koos erinevate väljendusstiilidega – kunagi ei või teada, mis sellisest kooslusest võib sündida. Kass-Talsi-Sink-Minn ehk ITIRA muusikaga ma tuttav ei olnud, kuid see tundus huvitav kombinatsioon, mida võiks või lausa peaks kuulama minema. Lisaks sellele oli tegu ka plaadiesitluskontserdiga, kus mängiti lugusid kauamängivalt, millel nimeks „New Chapter”.
Kontserdi alguseks oli väljas juba mõnusalt hämar, mis tagantjärele vaadatuna kogu kontekstiga suurepäraselt sobis. Kontsert algas rahulikult – kuskilt lavalt saabusid õrnad ja malbed helid, arusaamata, kust täpselt. Pillid sulandusid teineteisega kokku. Balanss oli saavutatud – kontrabassi madalad, läbi keha tungivad helid koos meloodilise tšelloga, kõige tipuks mahe vioola ja särav mandoliin.
Algul pelgasin, et äkki on kõik lood liiga eraldiseisvad, liiga erinevates stiilides, aga ei – kontrastid lugude vahel olid küll tajutavad, aga just see žanriülesus tegigi selle kõige eriliseks ja tähenduslikuks. Tori labajalg ja John Eccles’i “The Mad Lover Suite” sobisid omavahel ja seisid kõrvuti kui võrdsed. See oli värske ja uus ning andis publikule päeva lõpuks uue hingamise.
Ka muusikud ise sobisid omavahel kokku nagu pusletükid. Tunda oli tagasihoidlikku ja auväärset lavalist olekut, mis muusikat ainult täiustas. Rõhutaksin, et ka kogu atmosfäär koos valgusmänguga aitas kogu esitusele anda suurt ja ilusat tervikut. Tegelikult saab kontserti väga lihtsalt ja lühidalt kokku võtta ühe lausega – „kui soovid kellelegi öelda midagi ilusat, aga ei oska seda sõnadega väljendada“.
Kontserdist inspireerituna koju jalutades, albumit kohe kuulata ei saanud. Nüüdseks juba saab ja soovitan seda kõigile, kellele meeldib erinevate žanrite omavaheline põimimine.
Kass-Talsi-Sink-Minn ehk ITIRA
Teisipäev 28. aprill 20.15, Fotografiska
Koosseis:
Peedu Kass – kontrabass, elektroonika, kunstiline juht
Villu Talsi – mandoliin
Theodor Sink – tšello
Simone Minn – vioola, laul
Vaata kontserdi galeriid
Foto: Rene Jakobson