Jazzkaare neljandale õhtule pani võimsa punkti New Yorgist, Brooklynist pärit kooslus Kennedy Administration, mille eesotsas on karismaatiline võimsa häälega laulja Kennedy ning tema muusikaline partner, klahvpillimängija ja silmapaistev produtsent Ondre J. Bändi helikeeles kohtuvad jazz, funk, R’n’B ja tugev lavaline keemia, mida on vorminud koosmäng nende žanrite suurimate staaridega.
Kennedy Administration on enda sõnul midagi palju enamat kui lihtsalt bänd – nende muusika on terviklik meeleline kogemus. Kirjutan sellele 100% alla! Nende Spotifyst kuulamine ei anna edasi pooltki sellest elamusest, mida pakub nende live’is kuulamine. Olin õhtust täiesti pahviks löödud. Neid eelnevalt kuulates aimasin, et kogeda saab täispanka positiivset energiat ja võimast vokaali, kuid kohapeal kogetu ületas kõik ootused – lavalt tulev energia oli mitmekordselt võimendatud. Nende lavaline olek, omavaheline keemia ja üksteisele kaasaelamine koos Kennedy äärmiselt sümpaatse, laheda isiksuse ja positiivse hoiakuga tulid saalist kuulates eriti hästi esile, pannes ka kõige kangemad puusad liikuma.
Kennedy ei olnud publikuga sugugi leebe ja juhatas kogu protsessi kindlakäeliselt nagu tõeline president. Kohe alguses pandi reeglid paika: Kennedy hoiatas, et ta on kirikumuusika keskel üles kasvanud, mistõttu paneb kõlama hakkav muusika kaasa plaksutama. Kuulajatelt oodatigi aktiivset osavõttu ja kohalolu hetkes, et unustada kõik mured. Pean tõdema, et ma pole ammu näinud nii energilist publikut kui tänavu Jazzkaarel. Sarnaselt eelmise õhtu Jordan Rakei kontserdiga tulid kuulajad kohe kaasa ja andusid muusikale täielikult.
Kennedyl on mitmekesine muusikaline taust. Ta on üles kasvanud kirikumuusika keskel ning tema muusikalised mõjutajad ulatuvad Anita Bakerist ja Ella Fitzgeraldist kuni Sade, Michael Jacksoni ja Prince’ini. Ta on teinud koostööd jazzilegendidega nagu Dee Dee Bridgewater, Terri Lyne Carrington ja Christian McBride. Bändil on neile hästi omane sound, millest on kuulda Kennedy rikkalikku muusikalist pagasit. Ma ei jõudnud ära imestada tema hääle võimsust, sügavust ja rikkalikku tämbrit. Ehkki kuulsin selles soolisest erinevusest hoolimata Michael Jacksonit, on ta ka imeline skättija, jäljendades muuhulgas võrratult Louis Armstrongi. Tabasin teda kuulates end mõttelt, et väga põnev oleks kuulda teda interpreteerimas mõnda jazzistandardit.
Ehkki esitati ka mõni üksik melanhoolsem ja rahulikum lugu (kokku ehk 2–3), siis neile on hästi omane see, et ka kurvema sisuga lood on pööratud positiivseks. Näiteks lugu „All Over Now“ räägib keerulisest lahkuminekust ja edasi liikumisest – sõnu kuulamata võiks loo tempokusest ja Kennedy positiivsusest välja lugeda aga midagi üdini toredat.
Kennedy oli nõudlik president – ta ei piirdunud pelgalt publiku seas ringikäimise ja inimeste energilisemaks utsitamisega, vaid pani proovile ka inimeste vokaalvõimed. Lugu „Will It Go Round In Circles“ kujuneski täielikuks laulupeoks. Väga meeldejääv oli ka „Lucky Number“, mis kõlas Spotifys oleva Disco Balls Mix versiooniga elektroonika puudumisest hoolimata live’is isegi kordades intensiivsemalt. Ühelegi teisele palale (v.a lõpuloole) ei järgnenud selliseid ovatsioone nagu selle loo lõpus.
Kohtinguäppidest õnne otsimisest rääkiv „Profile“ koos avameelse sissejuhatusega tõi esile naise haavatavama külje – ta tunnistas ausalt, et kasutab ka ise kohtinguäppe ning uuris publikult naljaga pooleks, kes on sama teinud. Väga ootamatult mõjus bossanovalik „I love Java (a.k.a. Don’t Forget to Smile) [Ondre J Remix]“, mis võtab kokku nende kunagist meeldejäävat esinemist Java jazzifestivalil. Energiline „Let’s Party“ sobis seevastu lõppu ideaalselt ning pani õhtule väärika ja hoogsa punkti.
Kennedy Administration
28. aprill 21.30, Von Krahl
Koosseis:
Kennedy – vokaal
Jan Uvira – klahvpillid
Ricky Pistone – kitarr
Eugene Rogers – bass
Vince Golly – trummid
Vaata ka kontserdi galeriid
Foto: Eve Saar