Jõulujazz sai võimsa avalöögi üheksaosalise uudisteosega „9 hümni vabadusele“, mille kirjutasid üheksa andekat eesti muusikut ning mille iga osa sümboliseeris ühte tähtsat sündmust või persooni Eesti ajaloos. Muusikas oli tunda sõda, valu, kaotust, armastust, vabadust. Võikski öelda, et need märksõnad iseloomustavad saja aasta tagust ajaloolist sündmust – Eesti Vabadussõda, millest rääkis avakõnes ka peaminister Jüri Ratas.
Kontserdil oli kuulda avangardistlikke uudisteoseid – näiteks Sander Mölder lisas muusikapaladele omapära ja uudsust, mida oli mõnus kuulata. Jazz sulandus elektroonilise muusikaga.
Ent isegi kui kontserdi idee oli terviklikult hea ja üldine elamus väga suur, ajades mõne palaga ihukarvadki püsti, tundsin, nagu oleksin kohati kontserdist välja jäänud. Teostus jäi kuidagi lahjaks. Toodi sisse palju elemente, millest ma kohe aru ei saanud ning mis tekitasid palju küsimusi ja segadust. Kõigepealt ei saanud ma päris täpselt aru, mida taheti öelda silmapaistvate kostüümidega, mida lauljatarid kandsid. Hiljem sain küll teada, et need olid disainitud Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt, ent kas riiete taga oli veel mingi lugu peidus või tahetigi näidata eesti tudengite disaini? Viimane on muidugi vajalik ettevõtmine, kuid sellisel juhul oli kostüümivalik omapärane. Samuti oleksid üleminekud võinud olla sujuvamad.
Küsimusi tekitas ka kontserdil kuuldud hääleimprovisatsioon. On teada, et jazz on vaba ning suure osa sellest moodustab improvisatsioon, ent seekordse hääleimprovisatsiooni sidusus jäi minu jaoks kaugeks.
Samas oli palju palasid, mis tekitasid eriti sooja tunde. Kindlasti tahaksin välja tuua Joel Remmeli ja Paul Danieli loo „Laul vabast inimesest I & II osa“, mis oli hingematvalt ilus ja hellitas kõrvu ning hinge. Mõned uudisteosed suutsid maalida isegi pildi, mis sobinuks ideaalselt näiteks filmi „Nimed marmortahvlil“ – pildi perioodist, mil lahingutegevus veel käis või mil sõda oleks just läbi saanud. Kõik. Läbi. Uus aeg, uus periood ning uus elu on pihta hakanud.
Tundsin küll, et kontsert jäi kuidagi lünklikuks või jäi mõni asi justkui puudu – näiteks oleksid kontserdil võinud olla autorite kommentaarid või selgitused. Kuid võib-olla oli just hea, et selgitust polnud, sest nagu kontserdi pealkiri viitas vabadusele, oli ka igal külastajal vabadus otsustada, mida ja mis emotsioone üks või teine uudisteos temas tekitas, ei olnud piiride määramist. Kokkuvõttes tegid kõik muusikud oma tööd imehästi ja andsid töösse pandud emotsiooni edasi. Kindlasti puudutasid muusikud ja kontsert vähemal või suuremal määral igat külastajat.
“9 hümni vabadusele”
28. novembril 2018 kell 19 Alexela kontserdimajas
Koosseis:
Lavastaja: Eva Koldits
Muusikajuht: Siim Aimla
Heliloojad: Maria Faust ja Kirke Karja, Kadri Voorand ja Kristjan Randalu, Mingo Rajandi ja Meelis Vind, Holger Marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo Marjamaa ja Sander Mölder, Peedu Kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura Põldvere
Politsei- ja Piirivalveorkester
Orkester Ventum
Collegium Musicale
Vaata kontserdi fotogaleriid siit.
30/11/2018 „9 hümni vabadusele“ – vabadus otsustada
Arvustused