fbpx

9 pidulikku hümni vabadusele

01. detsember 2018
Silvia Luik, Kleer Keret Tali ja Hanna Mari Villsaar

Jõulujazz on oma avasõnad öelnud. Vabariigi juubeliaastale pühendatud kontserdile kohaselt: väärikalt, pidulikult. Vabadust kaitsvate sõnavõttude järel esitusele tulnud üheksa uudisteost, hümni, manifesteerisid mitmekesiseid arusaamu vabadusest ja kodumaast. Kontsert oli 20 helilooja ja 100 muusiku ühine pühendus 100-aastasele Eesti jazzile.

Oma avasõnad annab edasi ka Jõulujazzi publik, kelle muljeid uurisid Silvia Luik, Kleer Keret Tali ja Hanna Mari Villsaar.

 

Lii, personalijuht: „Ma tulin täna selleks siia, et teada saada, millest noorema generatsiooni Eesti jazzmuusikud mõtlevad ning kuidas nad ennast muusikaliselt väljendavad. Ja tuleb tunnistada, et üllatusin positiivselt, sest looming oli mitmekesine, nii särtsakas kui ka tundeline. Minu meelest sulanduvad need noored muusikud minu generatsiooni kuuluvate pillimeeste sekka hästi.”

 

Kärolin (22), tudeng: „Kogu õhtu kulges kergetes külmavärinates – vabadus on vabadust nautida. Oli tunda, et loojatele olid antud vabad käed ja nad kasutasid viimse kui piisa vabadusest ära. Ometigi ei võtnud nad ära kuulajate vabadust, vaid tekitasid seda juurde. Nad andsid meile võimaluse silmad kinni panna ja oma loomingu saatel rännata üle Eesti: sinna, kus vahune merevesi paitab jalgu ja tuul sasib juukseid; sinna, kus heinamaa kõditab jalgealust ja päike silitab nahka; sinna, kus lumevaip tõi kaasa näpistava pakase. Kokkuvõttes oli kõike parasjagu läbisegi, ilmselt selleks, et olemine liiga kergeks ja nägemine liiga selgeks ei läheks.”

 

Taavi (43): „Arvan, et tegemist oli muusikute jaoks hea väljundiga ja põhjusega teha omavahel veidi tavatumat koostööd. Sellist projektipõhist loomet, mis ei pea plaadi tervikuga sulanduma. Lavastuslikult oli kontsert võib-olla pisut toores, pean silmas üleminekuid ühelt palalt teisele. Aga kergelt estraadilik meeleolu oli tore.”

 

Tiiu (68), pensionär: „Võtan siit kaasa ainult head emotsioonid. Niisuguseid suuri kontserte peaks hulga rohkem korraldama, muidu teevad kõik eraldi oma plaate. Sest vaadake, millise orkestri neist kokku saab. Enim meeldis mulle loomulikult Siim Aimla. Vaieldamatu proff mitmel rindel. Sümpaatne härrasmees ka!”

 

Maria (23), muusikatudeng: „Ausalt öeldes ootasin tänaselt enamat. Mulle tundus, et osad koosseisud ei suutnud iseendaks jääda ja mängisid kõikide vahenditega korraga. Hindan lihtsalt iseendaks jäämist. Voorand-Randalu õnneks pakkusid seda.”

 

Kleer (18), muusikaõpilane: „Mina ootasin kontserdilt rohkem meloodiat. Kristjan Randalu ja Kadri Voorandi loost tuli see võib-olla rohkem välja, aga üldpilt oli ikkagi modernne. Natuke tundus, et tervik jäi veidi ühenäoliseks ja ma ootasin rohkem armastuse sõnumit. Aga samas nägin ka rahu ja muusikat loodusest. See, et oli sisse toodud iPad’e, oli väga tabav praeguse ajastu kirjeldus.”

 

Kaire (40), riigiametnik: „Väga kenasti kokku pandud kontsert, meeleolud vaheldusid, võis märgata ärevamat aega ning rahulikumat. Lugu tekkis kõikide heliteoste vahel iseenesest.  Seepärast ma ei saagi ühtegi teost eraldi välja tuua. Mõnes loos oli selliseid kohti, mis olid väga tabavad, aga see, mis töötas, oli ikkagi tervik. Tulin kuulama kõiki üheksat hümni!”

 

Külnar, diplomaat: „Ikka ülivõrdes oli kogu see kontsert ja peale selle ka hästi kodune – laval olid ju omad esinejad, keda ikka kontsertidel näeme, kas jazzklubides või muudel lavadel. See kõik oli nii hea, kõik omad head jazzmuusikud! Viimane esitus oli võimas, kuigi seenekorvi hümn oli tõeliselt vaimukas. Kõik hümnid olid nii erinevad, kuid vägagi nauditavad.”

 

Ramija, kultuurikorraldaja: „Selle kontserdi eel olid ootused kõrged, aga see, mida me kuulsime ja nägime, ületas minu arvates oluliselt need kõrged ootused. Tõeliselt hea kontsert oli! Oma armsakesed olid laval. Iga hümn oli väga eriline ja teistest niivõrd erinev. Mulle meeldis Siim Aimla ja seenekorvi iPad, see oli nii rütmikas ja naljakas. Aitäh Jazzkaarele sellise kontserdi korraldamise eest!”

 

Annika (33), finantsnõunik: „Minu jaoks oli kontsert nii ja naa. Ma ootasin võib-olla rohkem, aga üldiselt jäin rahule. Ma oleks tahtnud vokaali rohkem kuulda, sellest jäi veidi puudu. Aga mulle meeldis Siim Aimla ja Raivo Tafenau saksofonimäng ja -soolod.”

 

Anne (54), finantsjuht: „Tänane kontsert oli karge ja eestimaine. Mõnes loos oli alatoon  lausa eestimaiselt sünge, kuid omad lemmikud tekkisid mul ikka. Aga kuna Eestis on nii palju häid jazzlauljaid, kes olid küll esindatud viimases loos, astusid nad siiski liiga vähe lavale. Kontserdi poolelt olid hästi innovaatiliseks lahenduseks kooride vahepalad, aga lemmikuks jäi ikka viimane hümn Kadri Voorandi poolt. Teine lemmik oli see, kus oli tohutult võimas trummimäng, ilmselt koos saksofoniga. Eks igaühel tekkisid täna omad lemmikud.”

 

Inga (22), laulutudeng: „Hästi erinevaid emotsioone sai tänaselt kontserdilt. Hästi oli kuulda, kuidas erinevates lugudes kajastati erinevaid emotsioone, millest ka alguses räägiti. Aga minu meelest oli väga võimas just punkt sellele kontserdile, mis oli suures osas Kadri Voorandi esitatud. See lugu jättis tugeva ja võimsa tunde, ja kui me räägime nüüd Eesti Vabariigist, siis näitas see seda, et me meis on jõudu, me oleme tugevad ja võimsad ning meil on tulevikku. Mul tekkis kaks lemmikut: esimene neist oli viimane lugu, mis raputas mind väga, kuna tegelen ka ise jazzlauluga. Ja teine lemmik oli Mairo Marjamaa ja Sander Möldri teos. See lugu oli selgelt väga minulik, ma tundsin end selles teoses ära ja suutsin seal kõige rohkem kaasa ujuda.”

 

Birgitta (50), haridustöötaja: „Emotsioonid sellest kontserdist on huvitavad, ei oskagi nagu midagi öelda. Üldiselt meeldis väga, kõige rohkem jäi meelde kahekõne või dialoog Läänemerega: Läänemere ja inimese kohtumine väga kunstilises ja musikaalses vormis, mis peaks inimestele väga kõvasti varba peale astuma.”

 

Jüri (50), haridustöötaja: „Need teosed kirjeldasid Eestit mitmekülgselt ja ma pole veel kindel, mida täpselt kuuldu-nähtu kohta öelda. Sellest kontserdist ei osanud ma midagi oodata, aga samas oli oodata midagi vägevat, mis siin täna ikkagi ka toimus. Iga teos oli erinev ja kõik olid ägedad: mõni sügavam ja mõni mõtisklevam, mõni nii rütmikas, et varvas hakkas tatsuma. Kõike oli, aga kui Eesti tipud on kohal, siis seal ei saagi midagi halvasti minna“.

 

9 HÜMNI VABADUSELE

28. novembril kell 19.00 Alexela kontserdimajas

 

Koosseis:

Lavastaja: Eva Koldits

Heliloojad: Maria Faust ja Kirke Karja, Kadri Voorand ja Kristjan Randalu, Mingo Rajandi ja Meelis Vind, Holger Marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo Marjamaa ja Sander Mölder, Peedu Kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura Põldvere.

 

Politsei- ja Piirivalveorkester

Orkester Ventum

Collegium Musicale

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!