Aafrikalik kaleidoskoop – võimas sõnum naistele! - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

24/04/2014 Aafrikalik kaleidoskoop – võimas sõnum naistele!

Publikuküsitlus

Fatoumata Diawara poliitilise sõnumiga kontsert tuletas meelde, et maailmas on palju ebaõiglust ja valu, ent näitas ka, et tõsistele teemadele saab tähelepanu pöörata läbi laulu, tantsu ja muusika.

Kui palju peab kuulaja saama mõjutatud kõikvõimaliku füüsilise, emotsiooni või vaimse kaudu? Inimene ei pea ju tervikuna kogema ainult hingelist, emotsioone, kuulma-kuulama sõna, haistma-nägema muusika kohalolu, vaid minema ka lausa vaimumaailma sisse. Mali lauljatari, Fatoumata šamaanlik sensuaalsus kahtlemata puudutas ja eriti just sõnadega, sest tema poolt laulude vahel edasi antu manas jälle ja jälle esile Aafrika (ja miks mitte kogu meie planeedi) sotsiaalsed valukohad: sõda, lapsepõlvetus, naiste kohatine halb olukord. Missioon! Kui sõnumile lisada Fatoumata loomupärane emotsioon ja energia, siis ei olnud imestada, et kontserdi lõpuks paigutusid vast kõik kohalolijad mingisse teatud energiavälja. Kas see väli oli meestel ja naistel erinev? Ei tea. Igatahes Fatoumata autogrammide jagamine lõppes üleskutsega: „Naised, ärge kartke!“

 

Publiku muljeid vahendasid Liis Uustal, Anu Leisner, Jako Kull ja Mari Hiiemäe.

Reili (26), Päästeameti juhtivspetsialist: „Fatoumata muusika viib su reisile. Sa võid end ette kujutada ükskõik kus: maal, merel, taevas. Reisil olles midagi muutub. Sul ei ole vaja end tuvastada ega oma olemust reisil tõestada, sest selle muusikaga reisides võid end vabana tunda. Iga pala on erinev päev. Fotoumatal on Sulle ainult üks tingimus: olla õnnelik ja elada. Tema muusika jõuab sinu meeltesse just sellise sõnumiga. Kui oled jõudnud reisi keskele ehk oled juba sõnumiga kohanenud, annab Fotoumata veel ühe võimaluse end vabana tunda, ta lubab kaasa tantsida. Reis lõppeb kaugel. Kaugel, kuid ometi nii lähedal, Aafrikas.“

Lucrecia, Columbia filmitööstus: „Väga meeldis. Olen kogu elu jazzi kuulanud ja olnud ümbritsetud jazzmuusikutest. Tänasel kontserdil sulandusid kokku jazz ja Aafrika muusika, mis ei ole väga lihtne kooslus. Columbias on sarnased aafrikalikud rütmid, tundsin end väga koduselt. Fatoumata on ise väga pehme ja naiselik. Väga hea meel on, et sai tantsida. Juba tükk aega pole saanud!“

Jaanika ja Evi, Lucrecia saatjad: „Kontsert soojendas südant, see naisterahvas pani saali elama. Mis siin muud rääkida!“

JohnJeff ja Mick, spetsiaalselt Jazzkaarele sõitnud Suurbritannia härrasmehed: „ Vaimustav, eriti ka saatebänd. Eesti publik on küll „aeglasem“ kui inglise oma, aga see-eest oli tore näha palju noori – Suurbritannias ei ole jazzkontserdil nii palju noorust. Väga head emotsioonid.“

Pille Lukin, auhinna Jazziedendaja 2014 laureaat: “Mulle väga meeldis see pöörasus, energia. Ja oli kindel sõnum. Üldiselt ei meeldi mulle eriti see „hello-tallinnatamine“, sest see vähendab tõelisust. Aga jah, sõnad… Ostsin ingliskeelse plaadi ja hakkan nüüd sõnumit uurima – seda tema missiooni – eks ta sõnumi pärast ümber maailma käibki. Tahaks Malile minna…“

Ina ja Jaana, jazzi-sõbrannad: „Meie saadud positiivsed emotsioonid viisid meid omavahelise jutuga juba kuhugi tulevikku: Pärnu, ooperisse. Aga täna oli alul mure, et kuidas saab selline kontsert olla istumiskohtadega. Tuled töölt ja istud? Aga siis tõmbas laulja Aafrika teemaga energia liikuma ja saal läks kaasa. Jazzkaare publik! – meile tundub, et võib olla pooled inimesed käivadki siin suurepärase publiku pärast“.

Marianne, kodune ja Janno, päästja: „Oleme Fatoumata plaati nii palju kuulanud ja nüüd nägime, et ta tuleb Eestisse – muidugi ostsime piletid. See oli ka ainukene kontsert, kuhu plaanisime tulla, sest meil on kodus kaks väikest last. Merepaviljon sobib väga hästi kontsertide korraldamiseks, sest siin on hea akustika ja ruum näeb kvaliteetne ning viisakas välja: midagi ei ripenda ega lopenda. Viime endaga koju kaasa väga positiivse meeleolu tänasest kontserdist!“

Katrin, ERR hanketoimetuse juhataja: „Tahaks nüüd tantsida! Oleks võinud kohe alguses püsti tõusta. Ma käisin vaatamas ka kontserti Noor Eesti Jazz, see oli samuti väga mõnus kogemus. Mäletan üht kontserti, aegu tagasi, kui üks hästi kuulus löökpillimängija käis Jazzkaare raames Eestis. Ta kutsus inimesed lava ette hääleharjutusi tegema ja kontsert läks jämmiks üle, see oli ka vinge kogemus. Igatahes, naine peab olema õnnelik, erksalt riides, sest see annab esimese stardi. Ma ei teadnudki, et Fatoumata igal lool on nii tugev poliitiline seisukoht. Ta oskab sõja-lastest rääkida puusi nõksutades ja sõrmi nipsutades.“

Liina, projektijuht kinos Artis: „Osalesime perega festivalil aktiivselt pühapäeval, kõik tulid kaasa. Lapsed nautisid täiel rinnal. Lapsed tuleb juba varakult kultuuriüritustele kaasa võtta. Tegelikult eesti inimene ei käi väga palju kontsertidel, alati on nt Jazzkaarel, mis on minu arust täielik kvaliteedi tipp, üsna kindel publik.“

Elisabet Reinsalu (37), näitlejanna: “Väga särtsakas ja elav artist, hästi vahva feeling’uga kontsert. Üldiselt eelistab jazzipublik vist istuda ja nautida iga heli ja tunnetada muusika sügavust, kuid sedalaadi kontserdil peaks publik pigem tantsima. Fatoumata tõmbas meie külma Eesti publiku nii hästi käima, ma sain ka seal ridade vahel end mõnusalt liigutada. Ta ütles väga kenasti, et tõsistest teemadest ei pea tingimata läbi nutu rääkima. Väga võimas elamus, sain piletid kingitusena ja olen väga tänulik.”

Ardo Reinsalu, ettevõtja: “Ma ei oodanud Jazzkaarel nii tantsulist maailmamuusika artisti, oli väga hea ja emotsionaalne kontsert! Fatoumata tõstatas oma lugudega tõsise poliitilise teema, sest Aafrikas on naiste teema väga aktuaalne. Tema looming ja laulud saavad tiivustust Aafrika naiste olukorrast, ent ta juhtis tähelepanu, et probleemidele pole vaja vaadata läbi liigse nutu ja hala. Laul puhastab.”

Liivi Haamer, Sisearhitektide Liidu tegevjuht: “Fatoumatal on nii maagiline hääl, selline ürgne, võimas ja samas pehme. Kohati tulid külmavärinad peale! Ta oli laval nii energiline, tõeline säde. Minu jaoks on Aafrika teemad tuttavad, kuna mu poeg teeb Sao Tomel filmi, mis jutustab koduvägivallast, naiste ärakasutamisest jmt. Tavaliselt räägitakse rohkem Aafrika probleemidest, aga seal on tegelikult ka palju ilusat nagu Fatoumata lauludestki välja tuli. Pärast kontserti, kui ta publikuga fuajeesse rääkima tuli, siis kasutasin võimalust teda kontserdi eest tänada. On tänuväärne, et ta laulab nendest tõsistest teemadest, aga teeb seda nii kergelt ja kaasahaaravalt.”

Kaja Sakk, tõlk: ”Selline etnomaiguline muusika mulle meeldib, tulingi just taolise elamuse järgi. Iga laul oli eraldi statement. Ühes loos rääkis ta näiteks tüdrukute ümberlõikamisest. See teema meieni siin eriti ei jõua, aga ta teadvustas ja tuletas meelde, et taolised asjad on maailmas veel tänagi olemas. Väga huvitav oli seda tantsulist osa jälgida.”

Ülle Niinemets (50), florist: “Tõeliselt power kontsert, ma pole ammu nii tugeva energiaga inimest kuulanud. Lugesin tema elulugu Jazzkaare lehelt, kust peegeldus keeruline elu Aafrikas. Tema lauludest tuli hästi välja, et tal on Aafrika naisi puudutavad tõsised teemad südamel. Ta on suurepärane live-esineja, lisaks laulule on tema tants lihtsalt meeletu.”

Alliki Kruberg, sisearhitekt: “Mulle meeldis tema sõnum, väga head mõtted. Ta rääkis nii palju naistest, et mehed võisid end täna puudutatuna tunda, aga samas tõi ta välja, et meesteta ei ole naised õnnelikud. Ta haaras nende rütmikate lugudega rahva kaasa, eestlane on muidu ju selline kinnine.”

Jaan (37), ametnik: „Olid lihtsad ja haaravad rütmid. Täitsa tantsitavad. Mis publikusse puutub, siis nagu eestlastele kohane, algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama, aga õnneks laulja ei andnud alla ja pigistas publikust välja kõik, mis ta soovis.“

Meelis (55), finantssektori esindaja: „Üle tüki aja pole ennast kontserdisaalis tantsides nii vabalt tundnud. Tavaliselt kipuvad kontserdid olema tunduvalt emotsioonivaesemad. Minu häda on selles, et siiani ei ole ma jazzi austaja olnud, aga tänane tõmbas küll käima. See oli üllatus. Solist oli hästi emotsionaalne, liikuv ja hoopis teise temperamendi ning energiaga, kui meie siin harjunud oleme. Kitarrimängija kõik käigud liikusid Ladina-Ameerika rütmides. Väga tuline mängija. Võib-olla tundus ebatavaline see, kui palju solist laulude vahel Aafrika probleemidest rääkis – naiste õigustest, laste õigustest, siis Nelson Mandelast – aga eks see oli ka tema missioon.“

Toomas (49), mäeinsener: „ Ta oli riietuselt, käitumiselt ja stiililt absoluutselt erinev neist kontsertidest, millest seni olen osa võtnud. Oli hästi palju etnot ja rokki. Mina tundsin saksofonist puudust või millestki, mis oleks rohkem jazzilikumaks teinud. Teisalt oli meelepärane, et kogu esinemine oli väga rütmikas – ei olnud igav kuulata, vaadata ja jälgida, kuidas ta liigub. Oli väga efektne, et laulja üleskutse peale tõusid kõik püsti ja hakkasid tantsima.“

Kaie (36), õpetaja: „Väga tuline, hoogne, sütitav, eksootiline, rütmikas, meeldivalt kokkukõlav. Selline mustale mandrile omane muusika. Kõrvu jäi tugev naiste vabaduse teema, tänusõnad ja Nelson Mandelale pühendatud laul ning loomulikult, et üllatavalt elas publik kaasa. Liikumine publikus ei muutunud ennastunustavaks, aga oli siiski märkimisväärselt ühtne.“

 

Fatoumata Diawara

23. Aprillil kell 21.00 Merepaviljonis

Koosseis:

Fatoumata Diawara- vokaal, kitarr

Gregory Emonet- kitarrid

Jean Alain Hohy- bass

Ekoue Jean Baptiste Gbadoe- löökpillid