fbpx

Ali Baba ja kaks jazzmuusikut

28. aprill 2018
Tiina Tambaum

Taner Akyol Trio muusikuid ühendab Berliin ja pikaajaline sõprus. Kurdistani juurtega Taner Akyol on maailmas nime teinud bağlamavirtuoos (Türgi pikakaelaline lauto) ja folk-klassika helilooja. Viisteist aastat tagasi lõi ta kreeka päritolu pianisti ja helilooja Antonis Anissegosiga omanimelise trio, mis mõne aja tagant ikka ja jälle kokku tuleb, et oma uusi teoseid publikule esitada. Trummareid on grupi suhteliselt pikas ajaloos olnud kolm, kuid neljas, sakslane Sebastian Flaig, tuli selleks, et jääda. Idamaade löökpillide spetsialistina tegi Sebastian 2012. aastal kaasa Taneri komponeeritud ooperis „Ali Baba ja 40 röövlit“.

 

Esinemispäeval vestles trio muusikutega Jazzkaare reporter Tiina Tambaum.

 

Te osalesite kolm aastat tagasi Eestis festivalil Orient. On teil lähedasi kontakte Eesti muusikutega? Taner: „Minu väga hea sõber on Kristiina Poska. Ta juhatas minu ooperit „Ali Baba ja 40 röövlit“, mis oli väga edukas Komische Oper Berlin laval. Oleme Kristiinaga nüüd väga head sõbrad.“

 

Sebastian: „Mina olen Eestis juba kolmandat korda. Esimene kord jõudsin siia läbi Soome, kus ma tegin oma ühiskondlikku teenistust. Ma tunnetan seda keelt ja seda riiki. Mu isa kuulas palju Arvo Pärti.“

 

Orient festivalil oli teie lava väikeses Kadrioru pargis, aga te olete esinenud ka suurlinnade filharmoonialavadel. Millist lava ja publikut te ise eelistate?

Meil ei olegi eelistusi. Me muudame oma kava vastavalt lavale ja publikule. Näiteks Berlin Philharmonie kontserdiks seadsime kava esinemiseks koos orkestriga. Publik on mõlemal juhul tore.“

 

Tookord olite siia kutsutud kui folkgrupp, nüüd lähete jazzilavale. On mul õigus, et folk annab teie muusikale idee ning jazz vahendid?

Taner: „Ma alustasin folkmuusikuna. Ja siis õppisin klassikalist kompositsiooni.“

 

(Antonis hüüab siin Taneri kõnele emotsionaalselt vahele: „Oo. Väga hea!“ Kuid asi polnud selles, nagu oleks Antonisele kolleegi haridustaust teadmata olnud, vaid sellest, et ta kuulis esimest korda Tanerit rääkimas inglise keeles. Senini suhtles Taner saksa keeles ja Antonis tegi talle inglise-saksa tõlget. Edasi kulges vestlus taas tõlke abil.)

 

Taneri kompositsioonis on alati selle piirkonna folkmuusika elemente, kust ta pärit on. Jazzi suuna annab grupile ennekõike Sebastian, kes on professionaalne jazzmuusik, samuti Antonis. Jazz on heliloomingu loomulik areng, klassika annab aga kompositsioonilise aluse.

 

Taner, mängite bağlama’d juba poisipõlvest alates. Kes Teile instrumenti tutvustas ja kuidas see huvi püsima jäi?

Taner: „See pill on minu kodukandis igapäevaste usuliste toimingute loomulik osa. Minu tädi oli esimene, keda nägin mängimas. Peaaegu kõik inimesed külas oskavad seda mängida.“

 

Antonis: „Jaa, seal praktiliselt kõik mängivad bağlama’d. Isegi need, kes väidavad, et ei oska. Annad talle pilli kätte ja näed – mängibki.“

 

Taner: „Aga tavaliselt kasutati bağlama’d laulu saatepillina. Minu huvi tekkis sellest momendist, kui mu õpetaja mängis seda pilli üksi, ilma lauluta.“

 

Igal rahval on vähetuntud rahvapille. Mida te soovitate tänapäeva lastele – kas on mõtet võtta mõne haruldase pilli harjutamist tõsiselt ja püüda jõuda sellega suurtele lavadele? 

Taner: „Nojah, Saksamaal on miljon klaverimängijat, kes kõik on väga head (naeravad). Kui tulla Euroopa lavadele sellise rahvapilliga, siis on parem muusikat segada läänelike elementidega. Kui jäädagi rahvamuusika juurde, siis see tundub lääne publikule vanamoodne.“

 

Rääkides idast ja läänest, siis teie kohta öeldakse, et kuigi teie muusika on segu läänelikust ja orientaalsest, olete oluliselt rohkem tuntud läänes. On see lihtsalt juhus, et te pole tutvustanud oma muusikat idamaades?

Taner ja Antonis: „Me ikka oleme ju idas ka mänginud. Türgis käisime. Meie muusikas domineerivad Türgi elemendid ja lääne publikule mõjub see eksootilisena. Aga idas on vastupidi, see oleks justkui nende muusika moonutamine. Kuigi ka seal on laialt levinud rahvamuusika miksimine, näiteks elektroonilise muusikaga. Meie muusikal on läänelik kompositsioon, mis on loodud sellisel analüütilisel alusel. Türgis mängitavat rahvamuusikat ei saa niimoodi analüüsida, see tuleb lihtsalt südamest. Aga kokkuvõttes on meie muusika tervik ja seda ei saa liigitada ega jaotada ei rahvamuusikaks, klassikaks ega jazziks. See on tervik, mida on aga võimlik mängida erinevates vormides, näiteks koos orkestriga.“

 

Sebastian: „Kui me valmistusime Berlin Philharmonie kontserdiks, siis oligi selline küsimus üleval, et mis stiili me mängime. Kui see on klassika, siis peaks küsima madalamat ruumirenti, kui see on jazz, siis oleksid summad kohe suuremad (naeravad).“

 

Räägime teist kui muusikalisest kollektiivist. See pole just tavaline, et grupid nii kaua koos püsivad. Mis teid koos on hoidnud?

Taner ja Antonis: „Meid hoiab koos sõprus.“

 

Sebastian (naerab): „Nemad on, jah, sõbrad. Ma käisin siis alles koolis, kui nemad juba koos mängima hakkasid“.

 

Taner ja Antonis (naeravad): „Sa tulid, jah, ooperiga. Tegelikult oleme lihtsalt kolm sõpra ja meil on koos hea musitseerida.“

 

Trio helilooja on Taner. Taneril on klassikalise klaverimängija haridus ja ka Antonis on pianist. Trummidest ei tea Taner aga midagi. Kuidas te tegelikult uusi teoseid loote?

 

Sebastian: „Taner annab mulle oma noodi ja mina teen sinna rütmi, vaatan, mis kõige huvitavam oleks. Seega trummipartii loon mina, nagu jazzis ikka tehakse. Antonisel on ka ikka võimalus klaveri osas kaasa rääkida. Koos räägime läbi.“

 

Teie viimasel plaadil laulab Maria Farantouri, kes on tuntud kultuuri- ja poliitikategelane. Kuivõrd on teie looming seotud poliitikaga? Kuidas see, mis maailmas praegu toimub, mõjutab teie loomingut?

Taner: „Täiesti otseselt mõjutab. Ma olen pärit Kurdistanist ja iga kord, kui seal midagi toimub, pean panema selle muusikasse.“

 

Sebastian: „Meil on näiteks üks teos „Kara an“ (Kara anblack moment), mis on tekkinud Ankara sündmustest.“

 

Taner: „Hamburgis esitasime just teost, mis rääkis genotsiidist selles külas, kus ma sündisin. See toimus küll enne minu sündi, aga meie pere sai sellest otseselt kannatada. See mõjutab meie elu siiani.“

 

Taner Akyol Trio (Türgi-Kreeka-Saksamaa)

25. aprill 2018, Punane Maja

 

Koosseis:

Taner Akyol – lauto bağlama

Antonis Anissegos – klaver

Sebastian Flaig – löökpillid

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!