Estonian Voices’e kontsert oli sujuv jätk Jazzkaare festivali avateosele „Saja lugu“. Kui Kikkase-Pärnoja-Printsi teos esitles Eesti inimeste mitmepalgelist, kuid sarnast olemust, siis Eesti Hääled esindavad tõepoolest eestlaste hääli, kus üksikud egoistlikud mulinad moodustavad siiski võimsa ja ühtse harmoonia.
Kontserdipublik nägi taas, et Estonian Voices suudab mistahes algmaterjalist teha eksimatult äratuntava stiiliga muusikat. Nii muutusid folk-jazz seguks palad Ruja repertuaarist, vanad ringmänguviisid, Tormis, Talsi ja Tokyo bluus. Kusjuures viimane klassikaline stiil oli grupi esituses isegi veidi igavavõitu. Oma juurte juurde jäämisel on jõud ja kollektiivi arranžeeringute järjekorras võiksid olla näiteks kodumaised Naised Köögis, Reket või HU?.
Kollektiivi lauljad on loomulikult paduandekad. Ei libastu nad noodirealt, panevad kergelt rütmid hõõrduma ja ka nende koreograafia hoiab publiku ärksana, sest kuus muusikut hiilivad laval ringi nagu „dokumentideta võõras linnas“. Eriti tahaks aga esile tõsta lauljate head mälu. Loogilises järjestuses sõnu on nende lauludes ju vähe, suurema osa muusikapalade teksti moodustavad sisuta häälitsused. Mõelge ise, mis meetodil jätavad need kuus helimasinat meelde, millal laulda „tu-tu-taa“, millal „tiira-tiirap“ ja millal „tõng-tõng-pah-pau“. Aga peas see kõik neil on, sest enamus džungli-introdest ja -refräänidest lauldakse koos ja väga täpselt.
Jätkates džungliteemaga, ei saa mööda „Lõvikuningast“. See Walt Disney kirev toodang on imendunud sügavalt ansambli endise liikme Arno Tamme hinge ja nii on grupp saanud endale püsirepertuaari laulu „N’anga Nala”. Jazzkaare kontsert tegi kollektiivi ajaloos aga pöörde – esimest korda jäeti „N’anga Nala” kavast välja ning selle asemel tuli esiettekandele vaid nädal tagasi valmis saanud loo teine osa – „Giara”. Asjaolule, et lugu on alles sedavõrd värske, vihjas esituses vaid üks pisike detail. Loo järel surusid bass ja bariton omavahel kätt. Nii „N’anga Nala” kui ka „Giara” on väärikad teosed, mis pakuvad lauljatele väljakutset ning võimalust näidata, milleks ollakse võimelised. Lisaks pole probleemi rahvusvahelise auditooriumiga, sest džunglisõnumit mõistavad ju kõik.
Kui Estonian Voices’i algusaegadel võis jääda mulje, et tegemist on Kadri Voorandit toetava kollektiiviga, siis nüüd on kõik kuus liiget võrdsed solistid nii lauldes kui ka laulude vahel. Eriti vabastavalt on see mõjunud bariton Rasmusele, kes rääkis publikule välja kohe mitu saladust. Saime teada, et sopran Maria on kaksikute ootel ja kollektiivi bassilauljad olid just kätte saanud Anna Viigi õmmeldud viksid esinemispintsakud! Kadril oli Jazzkaare publikule teada anda uudis uue plaadi peatsest ilmumisest ning Mirjamil nende a cappella kollektiivi valimisest 2019. aasta üldtantsupeo bändiks.
Kui kontserdi esimeses loos tulid lauljad lavale linnukestena siristades ja säutsudes, siis lõpulooga avati loomaaia väravad. Estonian Voices palus ka publikul olla julge ja lasta välja endas peituv sisemine loom. Saalist siiski ahvide kriiskeid ja karude möirgeid ei kostunud, küll aga korralik aplaus ning intelligentse jazzipubliku tunnustav huile.
Estonian Voices
21. aprill 2018, Vaba Lava
Koosseis:
Kadri Voorand – alt
Mikk Dede – tenor
Mirjam Dede – sopran
Maria Väli – sopran
Rasmus Erismaa – bariton
Aare Külama – bass
Vaata kontserdi galeriid siit!